Kaitse kodu marts 2008. pdf

38 

KAITSE KODU! NR 2’ 2008

SÕJARAUD

pööramine  tabamispunkti  sihtimis-

punkti suhtes sellise nurga võrra. An-

tud  näites  liigutab  ühe  kliki  suurune 

pööre sihtimispunkti 100 m distantsil 

umbes 7 mm. Teine variant on konk-

reetne  pikkusühik  (1  click  =  1  cm  @ 

100 m), st ühe kliki suurune pööre lii-

gutab tabamispunkti 1 cm võrra 100 

m  kohta  (minutitesse  teisendatuna 

tähendab  see  näide 

1

/

3

  MOA  pikkust 

klikki).

K õ r g u s t r u m l i 

saab paljudel op-

tilistel  militaarsi-

hikutel  asendada 

ballistilise trumli-

ga, st trummel on seatud vastavusse 

mingi  konkreetse  moona  ballistika-

ga. Trumlile on kantud kauguse näit. 

Põhimõtteliselt töötab see nii, et kui 

keerata  trumli  märk  kauguse  peale, 

on sihiku niitristik ka õigel kõrgusel. 

Aga  see  süsteem  toimib  vaid  konk-

reetse  moonaga  ja  kitsas  tempera-

tuurivahemikus  (sest  see  mõjutab 

kuuli  algkiirust  ja  seega  ka  ballisti-

kat). Optilist sihikut iseloomustab ka 

kasutatav  kõrgusvahemik,  mis  laias 

laastus  määrab  maksimaalse  efek-

tiivse laskekauguse.

KÕRGUSVAHEMIK

Optilise  sihiku  sisemehhanismid 

ja  kasutatavad  kinnitused  määra-

vad suurima kauguse, millele saab 

sihtimispunkti  kõrgust  kompen-

seerida.  Seadme  andmestikus  on 

see  suurus  märgitud  umbes  nii: 

60  MOA,  80  MOA,  120  MOA  jne. 

See on suurim kasutatav vahemik 

alumisest  servast  ülemiseni.  Kui 

relvaraud ja optilise sihiku peatelg 

on  paralleelsed,  on  kõrgusvahe-

mik nullimise korral keskel. Nt 60 

MOAga sihikul on kõrgusvahemik 

30  MOA  juures  (sihtimispunkti 

saab  tõsta  ja  langetada  võrdselt 

30  MOA  võrra).  See  piirab  oluli-

selt suurimat kaugust, mille korral 

saab kõrgust seada. 

Toome  piltliku  näite.  Kui  mingi  .308 

laskemoon  nõuab  kõrguse  kompen-

seerimist 31,5 MOA võrra 1000 m kor-

ral, ei suuda näites kirjeldatud sihik nii 

palju kõrgust kompenseerida. Et sihik 

saavutab oma lae 30 MOA juures, jääb 

tal 1,5 MOA puudu, st et kuuli taba-

mispunkt  on  sihtimispunktist  sellise 

nurga  võrra  allpool.  Seda  olukorda 

saab parandada, kui kasutada kallu-

tatud  kinnitusi.  Sellistel  kinnitustel 

on  sisseehitatud  kalle  ette-  ja  alla-

poole, mis tähendab, et selliselt kin-

nitatud  sihik  vaatab  juba  allapoole 

ja seetõttu on võimalik suurendada 

kaugust,  millel  saab  sihtimispunkti 

kompenseerida.  Nt  kallutatud  kin-

nitused  nurgaga  20  MOA  tekitavad 

olukorra, kus näites kirjeldatud sihi-

kut  saab  adjus-

teerida  10  MOA 

võrra  ülespoole 

ja  50  MOA  võrra 

allapoole.  Nüüd 

ei jookse me kõr-

gusevahemikust 

välja,  vaid  meil  on  siis,  kui  sihik  on 

31,5 MOA peale sätitud, varuks veel 

18,5 MOAd – kui tekib vajadus regu-

leerida sihtimispunkti veel pikemate 

distantside  peale.  Teine  võimalus 

kasuliku  kõrgusvahemiku  suuren-

damiseks on kasutada suurema läbi-

mõõduga optilist sihikut.

KESTA DIAMEETER JA KÕRGUSVAHEMIKU 

MEHAANILISED PIIRID

Kui  trumlit  keerata,  liigutab  see  füü-

siliselt sisemehhanis-

mi  (mõned  läätsed 

ja  sihikuristik),  mida 

kutsutakse  tõstjaks 

(erector),  sest  see 

“tõstab” 

objektiivi 

läätsest  tulevat  kujutist.  Tõstja  liigu-

tamine  liigutab  sihikuristiku  “nulli”. 

Kergitusmehhanismi liikumisele seab 

piirid optikaseadme korpuse suurus ja 

suurem diameeter võimaldab loomu-

likult suuremat kõrgusvahemikku.

Korpuseid on tavapäraseks kasutu-

seks saadaval kahes mõõdus: tollise 

(d = 25,4 mm) ja 30 mm läbimõõdu-

ga. On ka suuremaid, kuid nood on 

mõeldud ka suurematele kaliibritele 

(nt  .338LM  või  .50BMG).  Jämedam 

toru tähendab valguskiirte vähemat 

painutamist  ja  suuremaid  läätsi, 

seega  paremat  ja  teravamat  pilti. 

Siiski on vahe üpris väike, nii et kva-

liteetoptika korral suurt erinevust ei 

ole.  Ent  kui  rahakott  kannatab,  on 

jämedam toru asjalikum.

OKULAAR

Joonisel  7  on  kujutatud  okulaari, 

mille  osadeks  on  tavaliselt  suuren-

duse seadja (kui on tegu muudeta-

va suurendusega optilise sihikuga), 

optilise  tugevuse  seadja  (niitristiku 

teravustamiseks,  tavaliselt  võimal-

dab seada ±3 dioptrit, nii et nõrgalt 

lühi-  või  kaugelenägelikud  saavad 

sihikut  kasutada  ilma  prillideta) 

ning lõpuks lääts, mis tekitab selge 

kujutise parima nägemise kaugusel 

asuva laskja silma.

SUURENDUS

Optilise  sihiku  suurendus  peaks 

vastama vajadustele, normaaltingi-

mustes (jaht, militaar- või lõbulask-

mine) on hea vahemik 3–12-kordne. 

Väiksematel  distantsidel  on  kasuli-

kum väiksem suurendus, suurema-

tel  suurem.  Suure 

suurenduse  korral 

on  väikesel  distant-

sil raske sihtida, sest 

vaateväli  on  väga 

kitsas, kümnekordse 

suurendusega optilise sihiku vaate-

välja  laius  50  meetril  on  ligikaudu 

1,5  m,  kolmekordse  suurendusega 

sihikul  aga  üle  kolme  korra  laiem 

(vaatevälja suurus ja suurendus on 

pöördvõrdelises seoses). 

Väga suurte suurendustega (16 kor-

da  ja  rohkem)  on  see  oht,  et  laskja 

hakkab  nägema  ka  õhuvirvendusi, 

mis  võivad  täpset  laskmist  segada. 

Suurendust  valides  peab  silmas 

pidama,  millisele  kaugusele  plaa-

nitakse  lasta.  Rusikareegliks  on,  et 

optilise  sihiku  efektiivne  kasutus-

kaugus on suurendus korda 100 m. 

Tahtes lasta 7.62x51 mm moonaga, 

peaks maksimaalne suurendus ole-

ma  vähemalt  kaheksakordne  (eel-

dusel, et selle moona efektiivne las-

kekaugus täpsuspüssiga on 800 m).

KATTEKORGID

Tavaliselt  on  optilise  sihikuga  kaa-

sas ka läätsekatted, enamjaolt kahe 

Joonis  7.  Okulaar  (www.millettsights.

com).

K

õige tundlikum osa si-

hikust on optiline süs-

teem, millega kompensee-

ritakse kõrgust ja tuult.

J

usteerimistrumli klikk on väikseim 

kõrguse või laiuse muutus, mis 

määrab optilise sihiku mehhanisme 

kasutades väikseima märklaua, mida 

saab täpselt sihtida suvalisel kaugusel.

---

KAITSE KODU! NR 2’ 2008 

39

SÕJARAUD 

kummipaeltega  ühendatud  läbi-

paistva  plastikkorgi  kujul.  See  ei 

ole  siiski  parim  lahendus,  sest  läbi 

odava plastiku sihtides ei saa optika 

võimalusi  maksimaalselt  ära  kasu-

tada. Parem on need enne laskmist 

eemaldada  ja  lasta  nendega  vaid 

äärmisel hädajuhul. 

Parim  lahendus 

on  soetada  ved-

ruga  varustatud 

klapid, mida saab 

pöidlaga  kiiresti 

avada (need ei ole 

nii varmad kaotsi 

minema kui kohmakas kummipael-

tega ühendatud plastikkorgipaar).

PARALLAKS

Palju  räägitakse  ka  sellisest  nähtu-

sest nagu parallaks, mis on viga näi-

lise ja tegeliku sihtimispunkti vahel 

ning  tuleneb  laskja  silma  asukoha 

ja  sihiku  optilise  telje  vahelisest 

nihkest. Parallaksi saab vältida õige 

laskeasendiga või toimub korrigee-

rimine optilises sihikus endas.

Tavaliselt  on  optilisel  sihikul  kas 

fikseeritud  või  seatav  parallaks. 

Fikseeritud  parallaks  tähendab,  et 

tehases on seatud parallaksivabaks 

kauguseks nt 100 või 200 meetrit ja 

laskja seda muuta ei saa, seatav pa-

rallaks tähendab seda, et laskja saab 

parallaksivaba  kaugust  ise  seada 

(vastav  nupp  asub  tavaliselt  sihiku 

vasakul küljel ja kannab markeerin-

gut  pikkusühikutes  minimaal sest 

väärtusest lõpmatuseni). 

Kuidas teha kindlaks, kas konkreet-

sel  kaugusel  eksisteerib  parallaks? 

Kui  konkreetsel  kaugusel  sihtida 

mingit  konkreetset  objekti,  tuleb 

liigutada pead paremale ja vasakule 

ning kui sihtimispunkt jääb samas-

se  kohta,  on  sihik  sellel  distantsil 

parallaksivaba.

VÄLJUMISPUPILL 

Optilisest  sihikust  väljuv  valgus 

koondub  parima  nägemise  kaugu-

sel  teatava  suurusega  ringi,  mida 

võiks  nimetada  eesti  keeles  välju-

mispupilliks  (inglise  k  exit  pupil). 

Selle  suurust  saab  arvutada  nii,  et 

objektiivi  suurus  jagatakse  sihiku 

suurendusega.  Kõige  erksam  on 

pilt siis, kui väljumispupill on sama 

suur  kui  laskja  silma  pupill  (1,5–8 

mm, sõltuvalt valgustusest). Häma-

ras  lastes  on  see  väga  oluline.  Kui 

objektiivi diameeter on 40 mm, saa-

dakse kõige erksam (s.o heledaim ja 

selgeim)  pilt  viiekordse  suurendu-

sega sihikuga – sel juhul on ka väl-

jumispupilli läbimõõt 8 mm. 

See 

ongi 

üks 

muudetava  suu-

rendusega  opti-

lise  sihiku  eeli-

seid  fikseeritud 

s u u r e n d u s e g a 

sihiku  ees  –  muudetav  suurendus 

võimaldab optimeerida sihikut eri-

nevatele  valgustingimustele.  Õige 

suurendusega  kvaliteetne  optiline 

sihik  võib  olla  isegi  efektiivsem, 

s.o selgema ja erksama pildiga kui 

vanema põlvkonna (nt Gen 1) öise 

nägemise seade.

NIITRISTIK

Niitristik  sai  oma  nime  sellest,  et 

aegade  algul  oligi  tegu  jõhvristiga. 

Materjalideks  kasutati  hobusejõh-

vi,  hiljem  ämblikuniiti.  Kui  õpiti 

ära  peente  metalltraatide  tegemi-

ne,  hakati  niitristikuid  valmistama 

metallist,  sest  see  materjal  andis 

parema vastupidavuse. Seda tehno-

loogiat  kasutatakse  ka  tänapäeval 

–  nimelt  on  osal  optilistel  sihikutel 

peenest traadist niitristik. Kõiki siin 

kirjeldatud niitristikuid kasutatakse 

ka tänapäeval paljudel eesmärkidel. 

Siin kirjeldame enimlevinud niitris-

tikutüüpe. 

ristikut kasutada kauguse hindami-

seks, sest paksendatud osa alguse ja 

niitristiku keskkoha vahe on tavali-

selt standardne suurus (nt üks hirve 

pikkus 200 m kaugusel).

Samas  ei  võimaldanud  need  eriti 

hästi täpset kauguse hindamist (eri-

ti kui tegu on juba suurte kauguste-

ga), mille tulemusena loodi ülimalt 

efektiivseks  osutunud  nurgamõõ-

teskaala  punktidega  (mil-dot)  niit-

ristik. Sellest on tehtud palju edasi-

arendusi,  kuid  põhimõte  on  ikkagi 

üks. Tegu on duplex-niitristiku eda-

siarendusega,  mille  peentele  joon-

tele  on  kantud  võrdsete  vahemike 

tagant täpid. Sellest ka nimi mil-dot 

(MilDot)  –  kahe  täpi  keskpunktide 

vaheline kaugus on täpselt 1 mil (st 

tuhandik  kaugusest).  Tavaliselt  on 

niitristiku  keskkohast  igas  suunas 

kantud 4 täppi (peene joone pikkus 

risti keskpunktist paksema joone al-

guseni on 5 mil). Täppide suurus on 

ka tavaliselt standardne (nt on täpi 

läbimõõt ¼ mil). Igal juhul on sihi-

ku passis kõik olulised parameetrid 

kirjas.  Nurgamõõte skaala  punkti-

dega  niitristik  võimaldab  objekti 

suurust teades hinnata kaugust üp-

ris  täpselt.  Snaipri  puhul  loetakse 

normaalseks,  et  ta  määrab  objekti 

suuruse  milides  täpsusega  0,1  mil, 

mis tähendab piisavat kauguse hin-

damise täpsust tabava lasu tegemi-

seks.

Joonis  8.  Algne  niitristik, 

duplex-  (osa-

liselt  paksendatud  joontega)  ning  posti 

tüüpi (siin Saksa) niitristik.

H

ämaras laskmist (st niitristiku 

nägemist hämaras) parandab selle 

valgustamine. Niitristik valgusta-

takse kas täielikult või osaliselt ja 

valgustust saab astmeliselt seada.

Joonis  9.  Nurgamõõteskaala  punktidega 

(

mil-dot) niitristik.

Osa  relvade  optikaseadmetes  (näi-

teks SVD ja Galil Sniper) kasutatak-

se  nurgamõõteskaala  punktidega 

niitristiku  asemel  teistsuguse  kau-

gusmõõtjaga niitristikut. Nimelt ka-

sutatakse  seal  kauguse  määramise 

abivahendina inimese torso pikkust 

(1  m  pikkune  objekt)  nii,  et  alumi-

ne  ots  asetatakse  alumisele  mõõt-

joonele  ja  ülemine  ots  sobitatakse 

Metallist niitristik võimaldas hakata 

ka niitristikuid kujundama, nt igat-

pidi  ühepaksuse  risti  asemel  tulid 

kasutusse nn duplex- ja posti tüüpi 

niitristikud.

Uued  niitristikutüübid  olid  oluli-

seks edasiminekuks, sest paksemad 

jooned  võimaldasid  seda  näha  ka 

hämaramas.  Ka  saab  duplex-niit-

---

40 

KAITSE KODU! NR 2’ 2008

Kuidas  vältida  seda,  et  niitristik  ei 

oleks  suure  suurenduse  juures  liiga 

paks?  See  asi  korraldatakse  ära  nii, 

et  niitristik  on  normaalse  paksuse-

ga  just  suurima  suurenduse  juures, 

väikseima  juures  on  see  aga  üpris 

peenike, kuid siiski veel hästi nähtav. 

See on väga oluline eelis snaiprile, et 

too  ei  peaks  mõõtma  kaugusi  ühe 

konkreetse (tavaliselt suurima) suu-

renduse juures, vaid saaks seda teha 

ükskõik millise suurenduse korral.

Kui  sihikuristik  on  TFT-l,  säilitab 

see  oma  tegeliku  paksuse  kõikide 

suurenduste korral, st optilise sihi-

ku suurenduse muutudes niitristiku 

paksus ega suurus ei muutu. See on 

vanem tehnoloogiline lahendus kui 

EFT-l asuv niitristik. Niitristik asub 

TFT-l  ka  kõikidel  fikseeritud  suu-

rendusega sihikutel.

Praegu  on  enamikul  muudetava 

suurendusega  optilistel  sihikutel 

niitristik 

TFT-l, 

kuid  EFT-l  asuva 

niitristikuga  sead-

mete  osa  hakkab 

tasapisi 

kasvama 

just  eespool  mainitud  eelise  tõttu. 

Kui keegi kavatseb soetada optilise 

sihiku  täpsuspüssi  jaoks,  soovitan 

võimalusel  eelistada  sellist,  millel 

on märge FFP (first focal plane ehk 

esimene fokaaltasand).

OPTILISE SIHIKU HOOLDAMINE

Mõtle  optilisest  sihikust  kui  kallist 

kaamerast.  Läätsede  pinnakatted 

on  piisavalt  tundlikud  abrasioo-

nidele,  seega  tuleb  läätsesid  pu-

hastades 

olla 

ettevaatlik  ja  ka-

sutada  spetsiaal-

seid  vahendeid. 

Parim  on  kasu-

tada  professio-

naalses  fotograafias  kasutatavaid 

läätsepuhastusvahendeid. 

Mitte 

mingil  juhul  kasutada  abrasiivseid 

puhastusvahendeid  ja  lappe.  Need 

põhjustavad  pinnakatete  mahaku-

lumist  ja  seega  ka  pildikvaliteedi 

langust. Mahanühitud läätsekatete-

le ei laiene ka tootja garantii. 

Kui läätsedele on sattunud puru, nt 

liiva,  ära  pühi  seda  niisama  maha, 

vaid  kas  puhu  või  kasuta  pehmet 

pintslit.  Ka  sihiku  korpust  tuleb 

SÕJARAUD

ülemisega. Ülemise joone numbris-

kaala järgi saab siis hinnata vastase 

sõduri kaugust.

Praegu kasutatakse tehnoloogilisest 

aspektist  kaht  tüüpi  niitristikuid 

–  metalltraadist  ja  klaasile  söövi-

tatuid.  Viimane  on  suhteliselt  uus 

leiutis.  Söövitatud  niitristik  muu-

tub  tasapisi  ka  valdavamaks,  sest 

on vastupidavam ja võimaldab teha 

keerulisemaid  ku-

jundusi  (või  lausa 

kliendi erisoovidele 

vastava  niitristiku, 

nt 

kalibreerituna 

mingile konkreetsele moonale). 

Hämaras  laskmist  (st  niitristiku 

nägemist  hämaras)  parandab  selle 

valgustamine.  Niitristik  valgusta-

takse  kas  täielikult  või  osaliselt  ja 

valgustust saab astmeliselt seada. 

NIITRISTIKU ASETUS SIHIKUS

Niitristiku saab optilises sihikus ase-

tada kahte kohta, kas esimesele (s.o 

eespool  trumleid)  või  teisele  (s.o 

okulaari  ees)  fokaaltasandile  (vas-

tavalt EFT ja TFT). Kui sihikuristik 

on EFT-l, säilitab ta oma suhtelise 

paksuse (nagu ka muud mõõtmed) 

kõikide  suurenduste  korral  (niit-

ristik  EFT-l  tuleb  kõne  alla  ainult 

muudetava  suurendusega  optilise 

sihiku puhul). Suurendust suuren-

dades näib ka niitristik paksemaks 

muutuvat. Seda asjaolu kasutatak-

se  mõnedel  uutel  snaiprivarustus-

se  kuuluvatel  optilistel  sihikutel 

(näiteks  väga  hea  sihiku  Leupold 

Mark  4  mõned  versioonid,  mis  on 

ka  militaarkasutuses)  –    nurga-

mõõteskaale punktidega niitristiku 

kahe punkti vaheline kaugus jääb 1 

mil suuruseks ükskõik millise suu-

renduse juures. 

T

ehnoloogiliselt ei ole lihtne 

valmistada sihikut, mida võiks 

kasutada nii lähivõitluses kui ka üle 

600 m distantsidelt laskmiseks.

S

uure suurenduse korral on väi-

kesel distantsil raske sihtida, 

sest vaateväli on väga kitsas.

puhastada  mitteabrasiivsete  va-

henditega,  vältimaks  pinnakatte 

kulumist. Pinda tuleb hoida puhta-

na  ja  kergelt  õlitatuna.  Ärge  võtke 

kunagi  optilist  sihikut  lahti,  see  ei 

vaja  sisemist  hooldust,  vaid  ainult 

välimist.

Relva puhastamise ajal on soovita-

tav  kasutada  ka  optika  kattekorke, 

sest  neid  on  purunenud  läätsedest 

lihtsam  ja  odavam  välja  vahetada. 

Seda on küll ja küll juhtunud, et pu-

hastusvarras  “hüppab”  ning  tabab 

optikat.

KOKKUVÕTTEKS

Algselt  avatud  sihikut  täiendanud 

lihtne  optiline  sihik  oli  tugev  eda-

siminek  täpsuslaskmises,  kuid  ei 

osutunud  siiski  kõikide  vajaduste 

lahendajaks.  Tehnoloogiliselt  ei  ole 

lihtne valmistada sihikut, mida võiks 

kasutada nii lähivõitluses kui ka üle 

600  m  distantsidelt  laskmiseks.  Pa-

ratamatult  töötab  iga  tehniline  la-

hendus  ühes  valdkonnas  hiilgavalt 

ja  teistes  viletsamalt.  Seetõttu  ongi 

loodud palju erinevaid sihikuid, mil-

lest igaühel on oma kasutusala. Ka-

sutaja ülesandeks jääb leida olukor-

rale kõige paremini vastav tehniline 

lahendus.

Kõikidel  sihikuliikidel  on  oma  tu-

gevad  ja  nõrgad  küljed.  Näiteks 

holosihik  on  hea  lähivõitlussihik, 

suurendusadapteriga  ka  keskpära-

ne  keskmaasihik.  Väikese  suuren-

dusega  optiline  sihik  on  keskmaa 

jaoks  parem,  sest  võimaldab  täp-

semat  sihtimist,  kuid  on  lähivõit-

luses  kohmakam. 

Sellest  hoolimata 

saab  mõlemaga 

sama  rolli  täita. 

Kumb  siis  valida? 

Võiks  ju  öelda,  et 

puhtalt  maitseküsimus,  kuid  nagu 

juba öeldud, tuleb läbi mõelda, mis 

valdkonnas sihik enamasti kasutust 

leiab, ning võtta see lähtepunktiks – 

millised tugevad küljed on vajalikud 

ning  millised  nõrgad  küljed  võivad 

osutuda  kas  tehnika  või  operaatori 

kriitilisteks haavatavusteks. 

Kui  lugejatel  tekib  küsimusi  või  on 

mingeid ettepanekuid, võib autorile 

ka kirjutada (meiliaadress reimos@

ut.ee). KK!

Joonis  10.  SVD  niitristik.  Mõõtskaala 

inimese  kauguse  määramiseks  on  all 

vasakul.