Kaitse kodu marts 2008. pdf

KAITSE KODU! NR 2’ 2008 

37

SÕJARAUD 

davate  katetega,  mis  vähendavad 

valguse  peegeldumist  läätse  ja  õhu 

piirpinnalt, seega suureneb ka läätse 

läbiv valgushulk. Kui iga katmata lääts 

peegeldab tagasi kuni 5% pealelange-

vast valgusest ja selliseid läätsesid on 

optikaseadmes  kaheksa,  on  valgus-

kaod kokku kuni 34%, mis tähendab 

vastavalt  madalamat  pildikvaliteeti. 

(Kui üks lääts “kaotab” 5% valgusest, 

tähendab see, et läätse läbib 95% te-

mani  jõudnud  valgusest.  Järgmise 

läätseni  jõuab  95%  algsest  valgusest 

ning  sealt  läheb  omakorda  läbi  95% 

tollest  jne,  seega 

saab  läbilaskvust 

arvutada  astme-

funktsioonina 

0,95

8

=0,66, 

ko-

gukadu  on  see-

ga  100–66=34%.  Paljud  tootjad  aga 

annavad  oma  sihiku  juurde  hoopis 

näitaja total light transmission.) Filtri-

tega läätsed peegeldavad tagasi mak-

simaalselt  1%  (Zeiss  ütleb  oma  pari-

mate läätsede kohta, et kõigest 0,1%) 

pealelangevast  valgusest,  andes  see-

ga selgema ja kirkama pildi (kaheksa 

läätse  korral  on  siis  kaoks  8%,  Zeissi 

parimate läätsede korral ainult 0,8%). 

HELEDUS, SUURENDUS JA OBJEKTIIVI 

SUURUS

Enamikul  moodsatel  optikasead-

metel  on  pildi  heledus  päevavalgu-

ses  ühtlane,  kuid  hämaramas  tuleb 

märgatav  vahe  sisse.  Kolm  peamist 

tegurit, mis mõjutavad pildi heledust 

hämaras, on läätsede kvaliteet, suu-

rendus  ja  objektiivi  suurus.  Kiireim 

ja  lihtsaim  heleduse  suurendamise 

meetod on suurenduse mahakeera-

mine  (reeglina  on  suurenduse  aste 

ja  heledus  pöördvõrdelises  seoses). 

See  on  veel  üheks  muudetava  suu-

rendusega optilise sihiku eeliseks. 

Suurem objektiiv võimaldab koonda-

da  okulaari  rohkem  valgust  (60  mm 

diameetrilise  objektiiviga  optiline 

sihik kogub 30 mm diameetrilise ob-

jektiiviga  sihikust  neli  korda  rohkem 

valgust), kuid selle miinuseks on sihi-

ku suurem kaal. Mehaanilised tegurid 

panevad  eelistama  väiksemat  objek-

tiivi  ja  seda,  et  sihik  on  relvarauale 

lähemal.

OPTILISE SIHIKU SEADMINE VASTAVALT 

LASKEMOONA BALLISTIKALE

Kõige tundlikum osa sihikust on op-

tiline  süsteem,  millega  kompensee-

ritakse  kõrgust  ja  tuult  (erector  as-

sembly). Joonisel 6 on see tähistatud 

numbriga 9. Kõrgust reguleerides lii-

gutatakse  süstee-

mi  otsa  üles-alla, 

tuule 

kompen-

seerimisel  pare-

male-vasakule. 

Vastavad  trumlid 

asuvad  optikaseadme  korpuse  peal 

ja küljel (tähistatud numbritega 6 ja 

7).  Optilise  sihiku  valikul  tuleb  ar-

vestada,  mis  relvale  on  seda  tarvis 

(kui võimsa moonaga lastakse ja kui 

tihti). Seega ei maksa sihikut soeta-

des  otsida  odavaimat  varianti,  vaid 

konkreetseteks  vajaduseks  parimat 

hinna-kvaliteedi suhet.

Optilisi sihikuid justeeritakse trum-

lite abil, seadistades neid vertikaal- 

ja  horisontaalsuunas.  Trumleid  on 

laias laastus kaht liiki: 

reguleerimine 

toimub  trum-

list endast;

trummel  on 

ärakeeratava-

te 

tolmuka-

tete  all  ja  tegu  on  rohkem  nagu 

kettaga.

Ühe kliki suurus on tavaliselt trum-

lile  peale  märgitud  (kas  nurga  või 

konkreetse  pikkusühikuna).  Kvali-

teetsete optiliste sihikute trumlites 

kasutatakse  terasest  hammasrat-

taid,  mis  on  kulumiskindlamad, 

ja ka täpsemaid mehhanisme, mis 

tagavad  optika  korratavuse.  See 

tähendab,  et  ühe  kliki  suurus  jääb 

ühesuguseks nii vahemiku alguses, 

keskel  kui  ka  lõpus.  Ka  tähendab 

see,  et  kui  keerame  trumlit  min-

gi  arvu  jagu  klikke  ühes  suunas  ja 

siis  samapalju  tagasi,  sihime  me 

täpselt  samasse  punkti,  kuhu  al-

gul.  Odavamates  optikaseadmetes 

kasutatakse  odavamaid  materjale, 

nt  plastikust  või  pehmest  metallist 

„

„

hammasrattad,  mis  kuluvad  kiirelt. 

Kui  trumleid  ei  ole  vaja  tihti  keera-

ta,  ei  ole  ka  pehmemast  materjalist 

hammasratas probleemiks, kuid kui 

optilise sihiku kasutamine eeldab pi-

devat seadmist (nt snaipritel), annab 

materjalivahe end tunda küll.

JUSTEERIMISTRUMLI SEADED EHK KLIKID 

Justeerimistrumli  klikk  on  väikseim 

kõrguse või laiuse muutus, mis mää-

rab optilise sihiku mehhanisme ka-

sutades  väikseima  märklaua,  mida 

saab täpselt sihtida suvalisel kaugu-

sel. Kui meil on optiline sihik 1 MOA 

suuruste  klikkidega,  on  meil  400 

meetri  kaugusel  väikseimaks  regu-

leeritavaks  kõrgusvahemikuks  11,6 

cm.  Seetõttu  ei  saa  me  seada  õiget 

kõrgust 5 cm suurusele märgile – üks 

seade on sellest üle, teine alla.

Kliki  väiksem  suurus  tähendab,  et 

kõrguse reguleerimiseks tuleb trumlit 

rohkem pöörata. Näiteks kui on vaja 

muuta kõrgust 15 MOA võrra, tuleb 1 

MOA pikkusi klikke teha 15, ¼ MOA 

suurusi aga 60. Suurema vahemiku-

ga  saab  kõrgust  kiiremini  reguleeri-

da, samas kaotades täppishäälestust. 

¼ MOA suurusi klikke peetakse mi-

litaarrakendustes 

optimaalseteks. 

Mõnedel optilistel sihikutel on ka 

1

/

8

 

MOA pikkuste vahemikega nn sport-

laskmistrumlid. 

Need  võimalda-

vad  väga  täpset 

h ä ä l e s t a m i s t , 

kuid 

kõrguse 

muutmine  eel-

dab trumli rohkemat keeramist, mis 

võib teha ulatuslikumad ümbersead-

mised ebamugavaks.

Ka trumleid on erinevaid: kas ainult 

ühe  täispöörde  või  mitmega,  osa 

on  ka  0-stopiga  (zero  stop),  mille 

trummel  peatub  füüsiliselt  nullko-

ha juures (kui laskja tahab kõrguse 

reguleerida  nulliks  tagasi,  peab  ta 

keerama  trumlit  nii  kaua,  kuni  see 

peatub). Ühe täispöördega trumlid 

kasutavad pigem pikemat klikki, nt 

1 MOA, olles seega kiiresti regulee-

ritavad.  Mitme  pöördega  trumlid 

võimaldavad samas täpsemat regu-

leerimist, kuid soovitava näidu saa-

miseks tuleb neid rohkem keerata.

Kui suuruseks on märgitud nurk (nt 

1  click  =  ¼  MOA),  muudab  trumli 

Joonis 6. Sihiku optiline süsteem (www.

millettsights.com).

1

6, 7

9

2

8

5

3

4

O

ptiline sihik on keeruline optiline 

seade, mis suurendab nähtavat 

pilti ja mida saab reguleerida vasta-

valt kasutatava moona ballistikale.

S

uurema suurenduse puhul on muga-

vam kasutada ka suurema diameet-

riga objektiivi, sest sellest pääseb 

rohkem valgust läbi ja pilt on selgem.

---