Kaitse kodu marts 2008. pdf

36 

KAITSE KODU! NR 2’ 2008

SÕJARAUD

ACOG-sihiku  keskmine  hind  on 

võrreldav hea optilise sihiku omaga 

(militaarsihiku korral 15 000–20 000 

krooni). Hind sõltub suuresti sihiku 

suurendusest,  joonisel  2  kujutatud 

4x32  sihik  maksab  umbes  16 000 

krooni.

OPTILISED SIHIKUD

Tõsisemaks  täppistööks  suurema-

tel  kaugustel,  st  täpsuslaskurite  ja 

snaiprite  pärusmaal  kasutatakse 

sihikuid, mida nimetatakse optilis-

teks sihikuteks tavamõistes. Optili-

ne sihik on keeruline optiline sea-

de,  mis  suurendab  nähtavat  pilti 

ja  mida  saab  reguleerida  vastavalt 

kasutatava moona ballistikale. 

Nagu  mainitud,  olid  esimesed  op-

tilised  sihikud  fikseeritud  suuren-

dusega,  sest  nende  ehitus  oli  liht-

sam. Tehnoloogia arenedes ilmusid 

areenile  ka  muudetava  suurendu-

sega optilised sihikud, mis on kasu-

tamise  seisukohast  paindlikumad. 

Kõigepealt 

selgitan 

mõningaid 

mõisteid.

1  MOA  (minute  of  angle).  Täisring 

on jaotatud 360 kraadiks, iga kraad 

omakorda 60 minutiks. 1 minut ka-

tab iga 100 meetri kohta 2,9 cm pik-

kuse  vahemiku  (umbes  1  tolli  100 

jardi  kohta),  200  m  korral  5,8  cm 

jne.  Selline  mõõtmine  on  kasulik 

mitmel juhul: on võimalik määrata 

ligikaudset kaugust, teades nt jahi-

looma ligikaudset suurust, või mär-

gi  suurust,  teades  kaugust.  Nurga 

mõõtmine on võrratult efektiivsem 

ja  mugavam  arveldamisest  pikkus-

ühikutes.  Tähistatakse  ka  sümboli-

ga ’, nt 3’ (tuleneb nurga tähistusest 

kraadides,  minutites  ja  sekundites, 

nt 1

o

 30’ 30’’).

1  mil.  Nurk,  mis  katab  iga  100  m 

kohta  10  cm  (ning  1000  m  kohta  1 

m).  Analoogiline  MOA-le,  ainult 

saamisviis  on  erinev.  1  mil  annab 

laiuse,  mis  vastab 

1

/

1000

  kaugusele, 

eesti  keeles  (suurtükiväes)  kasutu-

sel ka termin tuhandik.

OPTILISE SIHIKU SISEELU

Optiline  sihik  on  täppistööriist  ja 

seda  tuleb  käsitseda  kui  optilist 

täppistööriista. See tähendab, et si-

hik  ei  tohi  saada 

mingeid 

põru-

tusi  peale  lasku-

dega  kaasnevate 

(levinuimateks 

tagajärgedeks  on 

purunenud  niit-

ristik ja sisemeh-

hanismide hammasrataste vigastu-

sed), samuti ei tohi sellele nõjatuda 

(nt toetamine puu najale), seadme 

paigaldamisel  ja  reguleerimisel  ei 

maksa kasutada jõudu ja hooldada 

tuleb  seda  õigesti.  Ainult  siis  saab 

olla kindel sihiku adekvaatsuses ja 

täpsuses.

Esimene  asi,  mis  silma  torkab,  on 

objektiiv,  täpsemalt  selle  suurus. 

Objektiivi suurus peaks sõltuma va-

jadustest ja suurendusest. Suurema 

suurenduse puhul on mugavam ka-

sutada ka suurema diameetriga ob-

jektiivi,  sest  sellest  pääseb  rohkem 

valgust  läbi  ja  pilt  on  selgem.  Laias 

laastus on objektiivi sobilikuks suu-

ruseks  kaugemale  laskmiseks  40–56 

mm,  väikese  (nt  neljakordse)  suu-

renduse korral võib see olla ka 20–30 

mm. Kuid siin tasub olla ettevaatlik, 

sest odavad optilised sihikud võivad 

olla küll suure objektiivi läbimõõdu-

ga, aga läätse viletsa kvaliteedi tõttu 

on  nende  valguskaod  üpris  suured 

(nt osa valgust neeldub optika seinas 

või peegeldub läätsedelt tagasi).

Suurusest  olulisem  ongi  läätsede 

kvaliteet. Nagu ka jooniselt 5 näha (ja 

see kehtib enamiku läätsede kohta), 

ei ole tegu ühe läätse, vaid läätsesüs-

teemiga (siin kaks läätse, joonisel 5 tä-

histatud numbriga 8), mis vähendab 

sfäärilisi  ja  kromaatilisi  aberratsioo-

ne  (läätse  keskosast  ja  servast  mur-

duv  valgus  ei  fookustu  ühte  punkti; 

erinevad  lainepikkused  –  värvid  – 

murduvad erinevate nurkade all, tu-

lemusena ei fookustu kogu pilt ühte 

tasapinda),  andes  selgema  ja  tõe-

truuma pildi. Teine 

probleem objektiivi 

suurusega  on  see, 

et  suure  läbimõõ-

du  korral  on  sihik 

rauast  kaugemal, 

mis  raskendab  las-

kemoona  ballistika 

tabeliväärtuste  kasutamist  ja  lask-

mist lähidistantsidelt.

LÄÄTSED

Olulisimaid optilise sihiku kvalitee-

di  näitajaid  on  läätsed.  Iga  läätse 

tootmine on pikk, keerukas ja palju 

oskustööd nõudev protsess, mis on 

üks suurimaid optikaseadme hinna 

mõjutajaid.  Väga  olulised  kritee-

riumid on läätse materjali kvaliteet 

(puhtus  ja  füüsikaliste  näitajate 

ühtlus),  läätse  geomeetria  (mida 

parem, seda vähem pildimoonutu-

si) ning pinnakatted. 

Kvaliteetsetel  optilistel  sihikutel 

on  läätsed  kaetud  paljude  (kolme 

kuni  seitsme)  filtritega  (metall-

fluoriidid,  krüoliit)  –  nn  selgen-

Joonis  4.  ACOG-sihik  pärast  kuulitabamust.  Kuul  jäi  sihikusse,  andes  tunnistust  selle 

väga tugevast konstruktsioonist (kapral Miguel A. Marrasco jun).

Joonis  5.  Sihiku  läätsesüsteem  (www.

millettsights.com).

8

10

A

COG on ülimalt tugeva ehitusega 

sihik. Fikseeritud suurendus on 

küll väikeseks miinuseks. Militaar-

rakendustes kasutatakse enamjaolt 

neljakordse suurendusega versiooni.

---