18
Tarneklauslid Incoterms.
Kasutajajuhis
seb absoluutne analoogia eespool kirjeldatud kauba kadumise või kahjustamise
riski üleminekuga.
1.7. Millised on tarneklauslite teised nõuded?
Artiklid A7 ja B7 fikseerivad müüja ja ostja kohustused vastastikku saadetavate
teatiste osaks. Teatisi on vaja selleks, et teha kauba üleandmine üldse võimalikuks,
et teatada ostjale, kas kauba üleandmine on toimunud, et ostja saaks teha kauba
vastuvõtmiseks vajalikke ettevalmistusi jne.
Mõnel juhul on müügilepingu sõlmimise ajal võimatu määrata täpset punkti, kus
müüja peab kauba veoks üle andma, või ka lõplikku sihtkohta. Tavaliselt on siis
müügilepingusse lisatud klausel, mille kohaselt ostjal on kohustus või õigus määrata
täpne punkt hiljem. Kui ostja peaks jätma täitmata oma kohustuse nimetada punkt
hiljem, siis tuleb tal kanda sellest tulenevaid lisakulusid ja riski. Kui ostja jätab
kasutamata oma õiguse määrata täpne koht hiljem, annab see müüjale õiguse
valida täpne koht, mis kõige paremini talle sobib.
Artiklid A8 ja B8 fikseerivad müüja kohustuse väljastada tarnetõend või veodokument
ja ostja kohustuse aktsepteerida nõuetekohaselt antud tarnetõendit. Eri tarneklauslitel
on alapunktide A8 ja B8 nõuded erinevad.
Artiklid A9 ja B9 fikseerivad müüja kohustused kauba kontrollimise, pakkimise ja
markeerimise osas ning ostja kohustuse tasuda lastimiseelse ülevaatuse kulud.
Müüjal on kohustus oma kulul pakkida kaup tavapärasel viisil. Kui ostja soovib
rakendada pakkimisel erinõudeid, siis peab ta sellest müüjat teavitama enne
müügilepingu sõlmimist.
Tihti korraldatakse kauba lastimiseelne inspektsioon. Kui lepingus ei ole teisiti kokku
lepitud, peab ostja kandma sellise inspektsiooni kulud. Juhul kui lastimiseelne
inspektsioon toimub ekspordimaa võimude nõudel, peab kulud kandma müüja.
Viimane nõue ei kehti EXW puhul.
Artiklid A10 ja B10 fikseerivad poolte kohustused anda abi põhiliselt tolli- ja turvafor-
maalsuste täitmiseks vajalike lisadokumentide ja -teabe muretsemisel ning kanda
sellega seotud riski ja kulusid.
Järgnevas peatükis esitatakse kõigi 13 tarneklausli põhinõuded sellises mahus, mida
peaks kindlasti teadma iga läbirääkimisi pidav kommersant, samuti ekspedeerija,
rahvusvaheline vedaja, tollideklarant jne.
19
Tarneklauslid Incoterms.
Kasutajajuhis
II osa
INCOTERMS 2000
2. Tarneklauslite põhinõuded.
Mida tuleks teada tarneklausli valikul?
2.1. EXW. Ex Works. Hangitud tehasest
EXW järgi on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja
käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (tehases, laos jms).
NB! Müüja ei vastuta kauba pealelaadimise eest ostja transpordivahendile ega eks-
pordi-tolliformaalsuste täitmise eest. Juhul kui pooled soovivad, et müüja vastutaks
kauba pealelaadimise eest ning kannaks sellega seotud riski ja kulusid, tuleks see
selgelt müügilepingus sõnastada.
Ostja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid kauba toimetamisel
soovitud sihtkohta alates müüja territooriumist.
Seda tarneklauslit ei tuleks rakendada, kui ostja pole võimeline vahetult või kaudselt
ekspordi-tolliformaalsusi täitma. Sellisel juhul peaks kasutama tarneklauslit FCA.
EXW on maksimaalselt müüjakeskne. Tema kasutamise hiilgeaeg oli Teise maail-
masõja järel, kui Euroopas valitses suur kaubapuudus. Nüüdisaegse, ostjale orien-
teeritud turumajanduse juures võiks seda tarneklauslit kasutada ainult siis, kui ostja
ise peaks seda soovima. Ent ostjal pole põhjust seda tahta, sest ostjale võib eriti
vastuvõetamatuks osutuda kõigi ekspordi-tolliformaalsuste täitmise ning sellega
kaasnevate kulude ja riskide kandmise kohustus. EXW on ainus tarneklausel, mis
paneb kõigi tolliformaalsuste täitmise kohustuse ostjale. NB! Tolliformaalsuste täit-
mine ning kaasnevate kulude ja riskide kandmine on kõigi tarneklauslite puhul tinglik
kohustus, mis kehtib ainult siis, kui vastavad tollinõuded on rakendatud.
20
Tarneklauslid Incoterms.
Kasutajajuhis
MÜÜJA
OSTJA
kauba vedu
müüja riskid
müüja kulud
kauba vedu
ostja kulud
ostja riskid
Kauba vedu
Riskid
Kulud
Kriitiline punkt
müüja territoorium
Eksporditoll
Imporditoll
Joonis 1. Tarneklausel EXW – hangitud tehasest
Joonisel on skemaatiliselt kujutatud EXW kriitiline punkt – müüja territoorium, kus on:
■
ostja poolt korraldatava veo alguspunkt;
■
kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht;
■
kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht.
Jooniselt on näha, et ostja kohustuste hulka jääb ka kõigi tolliformaalsuste täitmine.
Incoterms
®
2010 on selgelt välja öelnud, et EXW-d tuleks kasutada siseriiklikes
tehingutes, rahvusvahelistes tehingutes on asjakohasem FCA (vt p 3.1.1).
2.2. FCA. Free Carrier. Franko vedaja
F-rühma esimene tarneklausel, FCA, on kasutatav kõigi veoviiside puhul, kaasa
arvatud raudtee- ja lennuvedu. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi
tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just
seda klauslit eelistama.
FCA puhul on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja
poolt määratud vedajale eelnevalt nimetatud kohas või punktis. Sellest hetkest
lähevad müüjalt ostjale üle kõik kaubaga seonduvad kulud ning kauba kadumise
või kahjustamise risk.