|
TöÖ muuseumis töÖtajad, dokumendid, tegevus
|
tarix | 08.10.2017 | ölçüsü | 453 b. | | #4079 |
|
TÖÖ MUUSEUMIS TÖÖTAJAD, DOKUMENDID, TEGEVUS
Töötajad
ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001) Ei ole seaduste suhtes ülimuslik; kuid täidab tühimikud Tingitud kommertssektori pealetungist (turism; teenindus; äri)
Institutsionaalne eetika Juhtorganid peavad edendama kõiki muuseumi tegevuse aspekte (kogumine; säilitamine; uurimine; vahendamine) Muuseumil peab olema selge põhikirjaline dokument (eesmärgid; ülesanded; tegevusviisid) Muuseumil peab olema läbipaistev ja selge rahastamine Muuseum peab tagama hooned, mis on kogude säilitamiseks turvalised Muuseumi juhtkond peab tagama, et siin töötaks kvalifitseeritud kaader Soovitavad on tugiorganisatsioonid (side avalikkusega) Moraalne kohustus tegutseda hariduse vallas kuna muuseumil on monopol originaalsele tõestusmaterjalile Muuseum peab olema külastajatele ja uurijatele avatud asutus (arvestades turvanõuetega) Avalik info peab olema aus, täpne, objektiivne ja teaduslikult põhjendatud Peab olema kogudepoliitika Kogutavate esemete päritolu peab olema selge (seaduslik omandamine) Välitööd peavad vastama seadusele (eriti arheoloogia)
Ametialane käitumine Lähtekoht – tegemist on ühiskonna varadega (ka era-, juriidilise isiku muuseum) Eetiline suhtumine museaalidesse (nt inimsäilmed; isiklikud intiimsed esemed) Muuseum on avaliku usalduse objekt (informatsiooniga ei tohi manipuleerida) Informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud – muuseum ei ole koht muinasjuttude vestmiseks (va teatraliseeritud sündmused, kus osalejaid vastavalt ka hoiatatakse) Vältima peab huvide konflikti (kollektsionäärid ei peaks töötama muuseumis) Konfidentsiaalsusnõuete täitmine on väga tähtis (tundlik info museaalide; annetajate kohta)
VILJANDI MUUSEUMI TÖÖTAJAD
Kogud
VM KOGU KOOSSEIS PÕHIKOGU Museaalid, mis on muuseumi profiilile vastavad, mis on algupärased ja millel on teaduslik, ajalooline või kunstiline väärtus
MUUSEUMIKOGU STRUKTUUR VILJANDI MUUSEUMI NÄITE PÕHJAL VM KOGU u 130 000 Muuseumi (põhi)kogu jaguneb alakogudeks Alakogud omakorda jagunevad kollektsioonideks, mis võivad olla muuseumi sees moodustatud kollektsioonida aga ka juba eelnevalt süstematiseeritud kollektsioonid. Neil on oma ühisnimetaja
Ajalookogu - VM Aj Museaalid grupeeritakse ja süstematiseeritakse esemeliikide kaupa; edasi kronoloogiliselt või koolkondlikult Mööbel Relvad Portselan Klaas Vimplid Pitsatid jne
Arheoloogiakogu – VM A grupeeritakse ja süstematiseeritakse kollektsioonide järgi ja siis kronoloogiliselt. Vajadusel süstematiseeritakse ka esemeliikide järgi Kollektsioonid kujutavad endast ühel aastal ühes kohas välja kaevatud leiukogu nt: Ordulinnus 1878-1879 Jaani kirik 1989 Kaablitrassid 2003 jne Siia juurde kuulub veel dokumentatsioon. Kaevamistel tulevad leiud on pakitud ise korriste ja ruutude kaupa
Numismaatika - VM N Süstematiseeritakse müntimiskoha ja valitsejate, riigikorra ja perioodi järgi Rooma Araabia Anglosaksi Saksamaa Vana-Liivimaa Poola Venemaa Rootsi Eesti Vabariik 1918-1940 jne
Etnograafiakogu – VM E süstematiseeritakse ajaloolis-geograafiliselt e kihelkondlikult edasi esemeliikide järgi Ajaloolis-geograafiline: Põhja-Viljandimaa (Suure-Jaani; Kolga-Jaani; Põltsamaa; Kõpu jt) Mulgimaa (Karksi; Helme jt) Viljandi linn
Faleristikakogu N 2 on süstematiseeritud ühetasandiliselt märgiliikide kaupa: sõjalised teenetemärgid tsiviilteenetemärgid mälestusmedalid ja lauamedalid rinnamärgid ripatsid tunnusmärgid ametimärgid
TEGEVUSED JA DOKUMENDID
Arvelevõtt muuseumis toimub kahes etapis Sissetulevate museaalide esmane arvestamine - vastuvõtuakti koostamine ja vormistamine ning sissekande tegemine tulmeraamatusse; teostajaks on peavarahoidja Arvele võetud museaali teaduslik kirjeldamine e inventeerimine; teostajaks kuraator-koguhoidja (suuremates muuseumides need ametikohad eraldi)
Dokumendid - Vastuvõtuakt, Tulmeraamat (ajaloos ka korjeraamat) Teostaja - Peavarahoidja Tähendus - juriidilise staatuse muutumine (esemest saab museaal ja see läheb üle muuseumi käsutusse); olemusliku staatuse muutumine (ese kaotab tarbimisväärtuse, selle funktsiooni, milleks ta oli loodud) Vajalik on objekti algselt kirjeldada nii, et temaga seotud kirje oleks teiste hulgast eraldatav; et ese oleks tuvastatav
VASTUVÕTUAKT Muuseumi nimi Akti koostamise koht ja kuupäev Vastuvõtja nimi ja ametikoht Üleandja täpsed andmed Märge ajutiseks või alaliseks võtmise kohta Museaalide loetelu, lühikirjeldused Ostu korral hind ja ostukomisjoni allkirjad Üleandja ja vastuvõtja allkirjad Tulmenumber (jooksvalt vaatamata esemeliigile vm)
Korjeraamat 1941
Vastuvõtuakt 1951
Vastuvõtuakt 1985
TULMERAAMAT (tänapäeval enam eraldi ei peeta, seda asendab VVA juurde käiv lisanimekiri) Võib nimetada ka muuseumi pearaamatuks. Selle dokumendiga oli kõik seotud. TR kadumine on sisuliselt süsteemi katastroof Museaali peanumber Esialgne nimetus Esialgsed mõõdud, vajadusel ka lühikirjeldus Legend kellelt saadud, aadress jm VVA nr; vastuvõtu kuupäev
TULMERAAMAT 1933-1941
DITMARI MUUSEUMI KATALOOG
KARTOTEEGIKAART (tänapäeval enam ei täideta va raamatukogus või eraalgatusel) Vähemalt üks kaart täideti peavarahoidja poolt, edasi süstematiseerimise käigus täideti ja täiendati ka kuraatorite ning koguhoidjate poolt Erinevates kogudes olid kaartidele nõuded erinevad - aga üldiselt sama, mis tulmeraamatus; samas peaks olema juba teadusliku inventeerimise osa
KARTOTEEGIKAART – VM N
KARTOTEEGIKAART – VM F
KARTOTEEGIKAART – VM Aj
NUMMERDAMINE Signeerimine VM - muuseumi lühend üle riigi VM 150 - st, et on Viljandi Muuseumis arvel 150. vastuvõetud esemena. Peanumbrid jooksevad läbi aegade. Meil jooksevad numbrid 1936. aastast alates. Hiljem üks akt üks peanumber – olgu või tuhandeid museaale VM 150 Aj - st, et museaal on määratud (pvh+teadur) alakogusse Ajalookogu VM 150 Aj 25 - st, et museaal on ka kirjeldatud ja ajalookogus jooksvalt 25. museaalina Oletame, et 150. all tuli sisse kaks tassi ja neli fotot peanumbriga VM 150:1-6. Ajalookogusse läksid neist kaks viimast museaali, mis olid tassid VM 150:5,6 Aj 25:1,2. Fotokogusse aga neli esimest – nende numbrid VM 150: 1-4 F 65: 1-4); Alakogul number võib olla ka üldiselt järgnev. Sellisel juhul – VM 150:1 F 65; VM 150:2 F 66 jne Kui üks tass Aj 25: 2 tuli kildudena, saavad killud lisanumbri või tähistuse - VM 150:5 Aj 25:2/a; VM 150:5 Aj 25:2/b
NUMMERDAMISE REEGLID Vähenähtavasse kohta (eriti siis, kui tegemist on eksponeeritava museaaliga) Üheliigilistele esemetele samasse kohta Tagaküljele (esemed, millel need küljed olemas on) Väikestel esemetel alläärele, suurtel ülaserva (nt mööbel) Võimalikult väike, kuid loetav Detailid on vaja nummerdada eraldi (!) Vanad numbrid peab kindlasti eemaldama
Nummerdamine
Nummerdamine
Nummerdamine Number museaali vaadeldaval osal. Ei ole soovitatav – eksponeerimisel segab
Nummerdamine
Nummerdamine
Nummerdamine - etnograafia
NUMMERDAMINE Materjalide kaupa Puu, metall, klaas, keraamika, luu, portselan – õlivärv, veekindlad markerid, tintenpenid, värviline tušš) Tekstiil – kindlasti kasutada puuvillasest riidest numbrilappi; pliiats marker of laundry; lapp märgistatakse ja siis õmmeldakse pahupoolele õmbluse külge Nahk – arhiivitušš, märgistustint Negatiivid – märgistustindiga emulsiooni vastaspoolele Fotod – tagaküljele grafiitpliiats (pehme) Graafika – tagaküljele grafiitpliiatsiga; kasutada ei tohi pastapliiatseid Maal – raamile; paberetiketile ja liimiga tagaküljele.
TEADUSLIK INVENTEERIMINE JA KIRJELDAMINE Teaduslik inventeerimine on muuseumikogu arvestamise teine põhietapp Inventeerimist teostavad teadusdirektor ja teaduslikud töötajad; kuraatorid meil Inventeerimisele peab eelnema muuseumi põhikogu süstematiseerimise skeemi väljatöötamine Muuseumimaterjalid liigitatakse lähtudes nende põhitunnustest, muuseumi profiilist ja vajadustest Kõigi materjaliliikide jaoks peetakse/on peetud eraldi inventariraamatut (arvestust) – põhimõte kestab edasi ka andmebaasis Väärismetallist esemed on inventeeritud (eseme liigist olenemata) ka väärismetalli inventariraamatus. Igal muuseumimaterjali liigil ning seega ka vastaval inventariraamatu tüübil on oma siffer. Näiteks: fotodel - F, etnograafilisel kogul - E, ajaloolisel kogul - Aj, arheoloogilisel kogul – A, jne
ETTEVALMISTUSED INVENTEERIMISEKS Kirjanduse läbitöötamine (üldiselt kitsamale) Mõistete süsteem Tüpoloogiad; üldkasutatavad süsteemid Materjalid Internet Usaldusväärsus Alati valida kõige hilisemad teadaolevad allikad
Spikker – karikas
Spikker - küünlajalg
Spikker – vanad vene vedelikumõõdud 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tšarkat ~ 0,3074 liitrit 1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit
Spikker - münt
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: Inventeerimise kuupäev ja inventeerija nimi Viide vastuvõtuaktile Eseme nimetus (kirjakeelne, murdekeelne, teaduslik) Eseme väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne, et selle järgi oleks võimalik eset ära tunda. Materjal, millest ese valmistatud on Templid, sildid, meistrimärgid, kirjutised esemel (vajadusel lisada joonised) Mõõdud Esemega liituv informatsioon- valmistaja/kasutaja, valmistamise/kasutamise aeg ja koht, valmistamistehnika. Vajadusel ka eelloetletuga seonduv lisateave konkreetse ajaloolise tausta kohta. Kirjandus, mida on kaustatud eseme dateerimisel või määramisel, publikatsioonid eseme kohta.
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: Säilivus. Eseme säilivuse kohta antakse üldhinnang ja pannakse kõik esinevad defektid. Märkused eseme restaureerimise või põhifondist kustutamise kohta koos viitega algdokumendile. Eseme põhifondist kustutamisel on keelatud tema inventarinumbrit kasutada teise eseme inventeerimise tähistamisel . Ruumi peab jätma ka peale inventeerimist selgunud eriti olulise täiendava informatsiooni jaoks. Fotode inventeerimisel peavad kajastama kõik andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta, koos kujutise lühikirjeldusega.
INVENTARIRAAMAT
INVENTARIRAAMAT
Dostları ilə paylaş: |
|
|