Sa narva Muuseumi kogumispoliitika Narva Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest



Yüklə 30,54 Kb.
tarix08.10.2017
ölçüsü30,54 Kb.
#4063

SA Narva Muuseumi kogumispoliitika

1. Narva Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest
1.1. Mission

Sihtasutus Narva Muuseum on ühiskonna teenistuses olev ja selle arengut toetav usaldusväärne ja kaasaegne mäluasutus, mis teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Narva linna ning piirkonna ajalugu, arhitektuuri- ja kultuurilugu ning seeläbi kasvatab Narva koha- ja Eesti ajaloo tundmist.



1.2. Muuseumiajalugu

1865 omandas Narva Suurgild Peeter I maja, kus avati muuseum Narva Muinsusseltsi kollektsioonist ja Peeter I majas asunud ajaloolistest esemetest. 1913 avati Lavretsovide nim Narva linnamuuseum, mille kogu koosnes Narva kaupmehe Sergei Lavretsovi ja tema abikaasa Glafiira poolt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kogutud kunstikollektsioonist. 1933 ühendati need muuseumid. 1950 alustas tegevust Narva linna ajaloo ja arengu muuseum Narva linnuses sõjaeelsete kogude põhjal. Aastail 1983-1992 tegutses filiaalina Kreenholmi ajaloo muuseum. 1986 kolis Narva muuseum üle Narva linnuse konvendihoonesse. 1991 avati muuseumi kunstikogude põhjal kunstigalerii.

1.3. Muuseumikogu

Muuseumis on arvel ca 81 tuhat museaali, mis koosnevad Narva muuseumi ja Kreenholmi ajaloo muuseumi kogudest. Alakogudeks on ajalooline, arheoloogia, dokumendi-, etnograafia-, faleristika-, filateelia-, numismaatika-, relva- ja kunstikogu, fondiraamatukogu. Kreenholmi ajaloo muuseumis on lisaks tekstiilikogu ettevõtte toodangunäidistega. Digiteerimine on algstaadiumis. MUIS-i on sisestatud 75% kogude üldarvust.



1.4. Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

Muuseumis tegutsevad järgmised osakonnad: kantselei, kogude- ja teadusosakond, teenindusosakond, haldusüksus. Kogude- ja teadusosakonnas töötab 9 inimest: teadusdirektor, peavarahoidja, 3 teadur-koguhoidjat, teadur-folklorist, raamatukogu ja restaureerimislabori juhataja, fonditehnik. Muuseum haldab kolme hoonet: muuseum linnuses, ametiruumid Kivisaalis ja kunstigalerii. Hoidlad on samuti kolmes majas, näitused aga linnuses ja kunstigaleriis.Teadusdirektori ülesandeks on teadusosakonna töö planeerimine ja kirjastusalane tegevus, peavarahoidja aga korraldab kogu kogudealast tegevust. Teadur-koguhoidja vastutab konkreetse kogu korrashoiu, säilitamistingimuste tagamise, täiendamise ja museaalide uurimise eest. Muuseumi juures tegutseb ka teadusnõukogu, mille ülesandeks on uute näituste ja muuseumiprogrammide, programmdokumentide kinnitamine.



1.5. Muuseumi koostöövõrgustik

Muuseumil puudub sõprade selts, kuid on tihe koostöö teiste muuseumidega näituste ja muuseumifestivali korraldamisel. Vajadusel abi osutamine Narva-Jõesuu ja Ivangorodi muuseumile,

osaletakse Ivangorodi muuseumi üritustel.

1.6. Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid


  • EV muuseumiseadus ja selle täiendused

  • ICOM-i eetikaseadus

  • SA Narva Muuseum põhikiri

  • SA Narva muuseum töökorralduse reeglid

  • SA Narva Muuseum arengukava 2014 – 2018

  • SA Narva Muuseum tegevusplaan 2014 – 2018

  • Narva Muuseum teadusosakonna ja kogudeosakonna põhimäärus

  • Narva Muuseumi teadusnõukogu põhimäärus

  • Narva Muuseumi eksperimentaalkeskuse põhimäärus



2. Kogumispoliitika
2.1. Kogumise eesmärk

Narva Muuseumi funktsiooniks on Narva mälu hoidmine – Narva linna ja piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandi kogumine, uurimine ja tutvustamine (koha peal, Eestis ja väljaspool Eestit).



2.2. Lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

Ivangorodi Muuseumis (Venemaa) säilitatakse kunstnik I.Bilibini ja tema perekonna kunstiteoseid, tarbekunsti, mööblit, trükiseid jne. Arheoloogiakogu sisaldab esemeid arheoloogilistest kaevamistest Ivangorodi kindluses.

Narva-Jõesuu Koduloomuuseum (munitsipaalmuuseum) on kogunud esemeid kuurordi arengust ja seal puhanud inimestest. Põhiline materjal pärineb sõjajärgsest ajastust. Museaalide kogu on väike.

Mõlema muuseumi kogud ei dubleeri Narva Muuseumi kogusid ehk vähesel määral fotokogu osas.

Narva Muuseum ei kogu täna esemeid nende linnade ajaloost. Kogumistöös pole konkurentsi.

2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Võetakse arvele neid museaale, mis vastavad muuseumi arenguplaanile ja kogumispoliitikale.

Ei võeta museaalina arvele eset, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega

Ei võeta arvele museaale, mille säilitamiseks ja eksponeerimiseks puuduvad tingimused ja eelarvelised võimalused

Muuseum arvestab museaali arvelevõtmisel teiste sama piirkonna muuseumide kogumispoliitikaga. Muuseumile mittevajalikud esemed tagastatakse või kokkuleppel omanikuga antakse edasi teistele muuseumidele.

2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid.

Narva Muuseum kogub ainult ajaloolise, esteetilise ja teadusliku väärtusega museaale.

Peamiseks kriteeriumiks on museaalide otsene seotus Narva ajaloo erinevate valdkondade ja tema inimestega.

2.5. Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus

Narva Muuseumi kogu koosneb kahest suurest grupist – Narva Muuseumi ja Kreenholmi Ajaloo Muuseumi (end filiaal) kogudest.

Kreenholmi Ajaloo Muuseumi (1987-1997) kogus on esemeid, dokumente, fotosid Kreenholmi piirkonna ajaloost, Kreenholmi manufaktuuri toodangunäidiseid. Hilisemad materjalid on arvel Narva Muuseumis.

Narva Muuseumi kogudes on museaale alates arheoloogilistest kaevamistest kuni tänapäevani.

Kõik museaalid on jaotatud järgmistesse kogudesse: arheoloogia, faleristika, numismaatika, dokumendid, fondiraamatukogu, filateelia, fotod, kunst, ajalooline kogu. Põhiline osa museaalidest on seotud Narva ja selle lähiümbruse ajalooga.

Narva Muuseum ei kogu etnograafia, looduse ega põllumajandusega seotud museaale. Enam ei täiendata numismaatikakogu (va arheoloogilised leiud), filateeliakogu (va Narvaga seotud).

Iga kogu vajab pidevat täiendamist, eriti puudutab see ajavahemikku 1900-1960 (dokumente, esemeid, fotosid)

Kogudes leiduvad lüngad :



  • saksa okupatsiooni aeg (1941–1944)

  • II maailmasõja järgne periood (1945–1990)

  • viimased 10 iseseisvusaastat (1991-2001)

Esemekogu

  • Nõudekogu täiendada serviiside, komplektidega eelkõige aastatest 1920-1990.

  • Eestis toimunud kõikide sõdade osapoolte relvastus. Lüngad kõikide sõdade osas.

  • Narva ettevõtted ja toodang (20.saj.lõpp – 21.saj. alg.)

Arhiivraamatukogu

  • kaasaegne kirjandus Narva ja selle ümbruse kohta (teatmikud, pisitrükised)

  • ajalooline kirjandus Narva ja selle ümbruse kohta

Dokumentide kogu

  • dokumendid ja käsikirjad alates 1980. aastate lõpust tänapäevani

  • nõukogudeaja dokumentatsioon

  • saksa okupatsiooni aegsed materjalid (1941-1944)

Fotokogu

  • Narva linn ja selle ümbrus aastatel 1880-2000

  • tänapäeva linnaelu jäädvustamine

  • ettevõtted ja asutused

  • kultuuri- ja haridusasutused

  • linna- ja maastikupilt

  • kultuuri ja spordiüritused

  • avaliku elu tegelased

Kunstikogu

  • Kohalike kunstnike kaasaegsed tööd

  • Narvast ja selle ümbrusest pärit kunstnike ajaloolised tööd

2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid

Peavarahoidja vastutab üldkokkuvõttes muuseumikogu täiendamise eest, teadur-koguhoidja aga oma kogu eest.

Peavarahoidja või teadur-koguhoidja koostab museaali hoiule võtmise akti koos esmase info ja legendiga. Juhataja käskkirjaga moodustatud komisjon valib ja korraldab museaali vastuvõtu või selle ostu muuseumi. Komisjon otsustab eseme vastuvõtmise abi- või põhikogusse, või tagastab omanikule. Komisjoni protokolli alusel vormistatakse vastuvõtuaktid.

2.7. Juurdekasvuvõimaluse analüüs


  • kogude kasvu piirab oluliselt ruumide kitsikus;

  • ruumide paremaks kasutamiseks oleks vaja kõrgeid riiuleid jm erimööblit;

  • kogude laiendamise võimalused nõuavad suuri investeeringuid (ruumide mittevastavus hoiutingimustele, linnuse rekonstrueerimine);

  • puuduvad vahendid kogude suunatud täiendamiseks;

  • kogutakse väikesemõõdulisi esemeid, suuri nt mööblit pole kuhugi panna

2.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

2.8.1.Tugevad küljed



  • hea kunstikogu

  • hea numismaatikakogu

  • hea Kreenholmi manufaktuuri toodangunäidiste kogu

  • unikaalne idamaade kogu (väikesemõõdulised esemed)

  • hea tarbekunstikogu

  • unikaalne arhitektuuri fragmentide (raidkivide) kogu

  • hea relvakogu

  • hea faleristikakogu

  • dokumendi- ja fotokogu, faleristikakogu väärismetallist esemed, osaliselt trükised, ikoonid, heliplaadid on paigutatud erikarpidesse

  • relvakogu hoidla on varustatud seifide ja metallriiulitega

2.8.2.Nõrgad küljed

  • kogude säilivus (puuduvad nõuetele vastavad hoidlad, hoidlaruumid on selleks kohandatud)

  • suures osas puudub nõuetele vastav hoidlainventar

  • puudub ventilatsioon

  • niiskusrežiim vastavalt aastaaegadele

  • konserveerimis-kontseptsiooni ellurakendamine puudulik, mis on tingitud rahalistest vahenditest, töömahukusest ja spetsiifilistest oskuste puudumisest, suurte esemete konserveerimis-restaureerimisvõimaluste puudumine)

2.9. Museaalide väljaarvamine.

Museaalide väljaarvamine muuseumikogust toimub muuseumiseaduses sätestatud alustel.

Museaalid mis ei vasta muuseumi ainevaldkonnale võib üle anda teistele muuseumidele või arhiivile.
3. Muuseumikogu dokumenteerimine
3.1. Dokumenteemismeetod

Kuni aastani 2010 toimus kogu dokumenteerimine ainult paberkandjal, seejärel arvutipõhine (MUIS), kuid kõik aktid dubleeritakse paberkandjal.

Dokumendi- ja fotokogu vanim kartoteek on paberkandjal, uuem kõikidel kogudel MUIS-i sisene.

MUIS-is on sisestatud museaali asukoht hoone ja ruumi suhtes. Kunstigalerii hoidlates (lisaks kunstikogule ka muud kogud) on elektroonilised nimestikud kappide ja riiulite kaupa.



3.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

Alaliselt säilitatavad dokumendid:



  • museaalide vastuvõtuaktid nii põhi- kui ka abikogusse

  • deponeerimisaktid

  • ajutise kasutamise ja väljaandeaktid

  • muuseumikogude tulmeraamatud

  • muusemikogude teadusliku kirjeldamise raamatud

  • inventuuriaktid koos nimestikega

Peavarahoidja haldab kogu muuseumikogudealast dokumentatsiooni. Kõik aktid köidetakse ja säilitatakse Kivisaali seifis koos ülalnimetatud dokumentidega. Museaalide ostukomisjoni protokollid säilitakse muuseumi arhiivis. Kunstigaleriis säilitatakse Narva muuseumi ajaloolise kogu teadusliku kirjeldamise raamatud ja Kreenholmi ajaloo muuseumi ajaloolise ja tekstiilikogu teadusliku kirjeldamise raamatud (kuna seal asuvad need kogud).

Peavarahoidja väljastab teadur-koguhoidjale vajaduse korral ajutiseks kasutamiseks nii vastuvõtuakte kui ka muusemikogude teadusliku kirjeldamise raamatuid.

Teadur-koguhoidjatel on aktidest teised eksemplarid oma kogu raames.

3.3. Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastutus

3.3.1.Iga museaal võetakse hoiule, koostades vastav akti koos objekti kirjeldavate andmetega ja legendiga. Muuseumikomisjoni protokolli otsusega võetakse see ese arvele või tagastatakse. Protokolli otsusega alusel vormistatakse vastuvõtuakt ning seejärel museaal märgistatakse ja kirjeldatakse vastavalt nõudmistele, paigaldatakse hoidlasse.

3.3.2. Teadur-koguhoidja koostab ajutise kasutamise akti muuseumisiseks tegevuseks: laenutus üritustele, näitustele, konserveerimistöödeks ja esemete tagastamisel ka tagastusakti, kontrollides eelnevalt museaalide seisukorda. Peavarahoidja vormistab akti museaalide väljastamiseks väljaspool muuseumi näitustele või restaureerimisele ja tagastamisel tagastusakti.

3.3.3. Muuseumikogude inventuurid viiakse läbi kogude kaupa, aastas 2 -3 kogu, olenevalt nende suurusest, nii et viie aasta jooksul saaksid kõik kogud kontrollitud. Juhataja käskkirjaga määratakse komisjoni koosseis ja inventuuri läbiviimise tähtajad. Inventuuride dokumentide esimesed eksemplarid säilitab peavarahoidja, teine eksemplar antakse vastava kogu teadur-koguhoidjale.

3.3.4.Muuseumil puuduvad vajalikud säilitustingimused, reguleeritakse temperatuuri kogu hoones või ruumis kraanide kinnikeeramisega. Vajaliku niiskuse tagamiseks kasutakse veevanne. Hoidlaruume regulaarselt koristatakse, teadurid-koguhoidjad koos restaureerislabori juhatajaga kontrollivad esemete säilimistingimusi ruumides ja riiulitel.

3.3.5. Muuseumikomisjoni protokolli alusel tagastatakse omanikule hoiule võetud asjad akti alusel.

Kui museaal antakse alatiseks üle teisele muuseumile või arhiivile, siis koos aktiga väljastatakse kogu museaali puudutav dokumentatsioon, lisades museaali kogust väljaarvamise põhjus ja ametlik kinnitus selle kohta.

3.4. Retrospektiivne dokumenteerimine

Alates 2010 toimub museaalide sisestamine MUIS-i, 2013.a. lõpuks tehti 75% kogumahust. 2014.a. sisestatakse kõik museaalid MUIS-i.


4. Muuseumikogu kasutamine
4.1.Rollid ja vastutus

Peavarahoidjal lasub üldine vastutus muuseumikogude eest. Kõik kogud on jagatud teadur-koguhoidjate vahel ära, kes vastutatavad museaalide säilitamis- ja hoiutingimuste tagamise, kirjeldamise, laenutamise ja tagastamise eest.



4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsiooni

Museaali muuseumisisene liikumine vormistatakse aktidega (vastuvõtt ja tagastus). Teadur-koguhoidja pakib asjad ja muuseumi transpordiga viiakse need kohe (liikumine ühest majast teise). Näituse ülespanek ja mahavõtt toimub teadur-koguhoidja või fonditehniku juuresolekul.

Museaali väljastamisel teistele muuseumidele ja asutustele toimub taotluskirja alusel. Peavarahoidja vormistab aktid. Teadur-koguhoidja või fonditehnik pakivad asjad. Transportimisel kasutatakse oma või teise muuseumi, asutuse transporti. Tagastamisel kontrollitakse museaalid üle ja vormistatakse tagastusakt.

Uurijate teenindamine toimub peavarahoidja nõusolekul. Dokumendid, trükised ja fotod tuuakse muuseumi raamatukogu lugemissaali.



4.3. Teenuste loetelu ja nendega seotud piirangud

Muuseum pakub võimalusi tutvuda vajaduse korral dokumendi- ja fotokogu ning fondiraamatukogu museaalidega ja teenust nende kopeerimiseks (digifotod), fotografeerimine ja valguskoopiate valmistamine ainult abikogu materjalidest. Originaalide puhul palume viitamist museaali kuuluvusest Narva muuseumile. Koostatud muuseumi materjalide kasutamise eeskirjad ja teenuste hinnakiri.



4.4. Digiteerimispoliitika

Digiteeritakse esmajärjekorras fotosid, teisi museaale vastavalt olemasolevatele fotodele või tellimustele.

Koostatud digiteerimisplaan kuni aastani 2018.
5. Säilitamine
5.1.Rollid ja vastutus

Muuseumikogude säilitamise eest vastutavad peavarahoidja ja teadur-koguhoidjad.



5.2. Säilitustingimused

Muuseumikogude hoidlates peaks olema püsiv temperatuuri- ja niiskuserežiim: temperatuur 18-20º, niiskus 55%.

Muuseumis puuduvad nõuetele vastavad fondihoidlad (hoidlaruumid on selleks kohandatud), kus pole nõuetele vastavat hoidlainventari va relvakogu hoidla. Pole võimalik tagada püsivat temperatuuri- ja niiskuserežiimi, puudub ventilatsioon, kõikumised toimuvad nii ööpäevaringselt kui ka aastaaegadele lõikes.

Nimetatud puudused saaks kõrvaldada uute hoidlate ehitamisega või olemasolevate ruumide kapitaalsete uuenduste sisseviimisega.



5.3. Säilitustingimuste tagamine

Dokumendi- ja fotokogu kõik museaalid ning fondiraamatukogu kaitsmist vajavad museaalid on asetatud erineva suurustega erikarpidesse, nende kaitseks on kasutatud ka mikalentpaberit. Ikoonid ja heliplaadid on samuti erikarpides. Esemed eriti väiksemõõdulised esemed asuvad suletavates kappides, lahtiliselt olevad esemed on kaitstud mikalentpaberiga. Relvakogu museaalid on paigutatud seifidesse, riiulitele ja seinatahvlitele. Numismaaatika- ja faleristikakogu esemed on karpides ja suletud kappides. Väärismetallist esemed asuvad seifides. Püütakse kaista museaali otsese tolmu ja päevavalguse eest.

Regulaarselt, üks kord aastas, toimub museaalide seisundi kontroll ja nende valik konserveerimistöödeks. Koostatud restaureerimist vajavate museaalide nimekiri. Museaalide konserveerimis- ja korrastustööd fikseeritakse dokumentaalselt, võimaluse korral pildistatakse enne tööde alustamist ja töö lõppedes. Soetatakse juurde erikarpe ja mikalentpaberit. Kavas soetada eririiulid esemetele ja lükandseinad maalikogule.

5.4. Turvalisus

Hoidlad on lukustatud ja ööpäevaringselt valve all. Juurdepääs hoidlasse on ainult juhataja käskkirja alusel olevatel isikutel. Peavarahoidjal on õigus vajadusel siseneda kõigisse hoidlatesse. Avarii või hädaohu korral sisenetakse ruumi koos kogudeosakonna töötajaga, vormistades ka sellekohase akti.


6.Toimepidevus
6.1.Riskianalüüsi läbiviimise kord

Riskianalüüsi kogude osas pole tehtud.

Kõige suuremad ohud: tuli, vesi, vandalism, vargused.

6.2. Ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava koostamise ja rakendamise kord

Muuseumis on koostatud tuleohutus- ja evakuatsiooniplaanid linnuse ja kunstigalerii osas.



Toimuvad regulaarselt õppused töötajate ja külastajate evakueerimiseks.
Kataloq: userfiles -> images
userfiles -> Q: My business travel is really upsetting both my work and home life. Twice a month I fly from the west coast to the east for business. I have no choice
userfiles -> 1. scada sisteminə istismar və texniki dəstək göstərəcək scada/Avtomatika üzrə mühəndis: Peşə təlimatının qısa təsvirinə dair məlumat
userfiles -> Konflikt w miejscu pracy Paweł Koch
userfiles -> Dərman vasiTƏSİNİN Əlavə TƏSİRİ haqqinda biLDİRİŞ karti
userfiles -> Biedrība „Gaismas stars” metodiskais materiāls apmācības programma „Psihiatrijas pakalpojumu lietotāju tuvinieku atbalsta – izglītojošās grupas”
images -> Sirali dağitim kapsamindaki reçetelerin ankara eczaci odasi üyeleri arasinda kotali ve sirali dağitimina iLİŞKİn protokol

Yüklə 30,54 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə