ÜHe šEDÖÖvri muuseumid õpi ära piltide suurendamine!

2. Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“

Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaal, Milano

„Püha õhtusöömaaeg“ on üks kuulsamaid Leonardo taieseid, mis valmis aastatel 1495–1498, kui suurmees oli 43–45-aastane ja oli tulnud kodulinnast Firenzest Milano hertsogi Ludovico Sforza teenistusse. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele on sellel tööl eriti õnnestunud kompositsioon. Maali mõõtmed on 420 x 880 sentimeetrit ja see on maalitud  Milano Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale.

Maali halvas seisukorras on süüdi eelkõige autor ise. Leonardo ei kasutanud siin freskotehnikat, vaid halvasti püsivaid värve (temperat¹). Süüdi on ka käparditest restaureerijad. Teose värvid hakkasid haihtuma juba kunstniku eluajal. Maali hävingule aitasid omakorda kaasa II maailmasõja purustused. Teose viimane restaureerimine algas 1978. aastal ja kestis 21 aastat. Söögisaal remonditi, et kindlustada ruumis teose säilimiseks alaline sobilik temperatuur. Restauraatoritele olid suureks abiks Suurbritanniast Windsori lossist laenatud Leonardo joonistatud tegelaste eskiisid. Praegu saavad Leonardo unikaalset meistriteost Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaalis imetleda kõik kunstihuvilised. Pileteid müüakse üksnes internetis ja need tuleb kinni panna vähemalt kuus kuud ette, ja seda veel kellaajaliselt. Korraga lastakse sisse väike arv külastajaid.

Leonardo maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlitele², et üks nende seast reedab ta. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud: emotsioonid varieeruvad ehmumisest vihani. Kõnekalt kujutab Leonardo hetke, mil Peetrus pöördub Juudase selja tagant pikajuukselise alaealise Johannese poole sõnadega: „Küsi õpetajalt, kes on reetur!“ Väga leidlik on ka tegelaste paigutamine pika laua taha kolmekaupa. Üksnes Jeesus domineerib laua keskel üksinda, püüdes viimast korda koondada oma õpilasi ühtseks kollektiiviks.

__________

¹tempera – värv, mille pigmendiks on värvimullad ja sideaineks muna, kaseiin või kummiaraabik

²apostel – Jeesuse otsene õpilane, jünger
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Kes on süüdi Leonardo „Püha õhtusöömaaja“ halvas seisukorras?

2. Kuidas paigutas geniaalne kunstnik 13 tegelast teosele „Püha õhtusöömaaeg“?

3. Jeesusel oli tol õhtul oma õpilastele edastada tähtis sõnum. Mis sõnum see oli?

4. Miks pöördus Peetrus tõe teadasaamiseks Johannese, mitte teiste jüngrite poole?

5. Kas on usutav, et Juudas võis reeta Jeesuse tühise rahasumma (30 hõberaha) eest? Põhjenda oma vastust.

3. Michelangelo „Taavet“

Akadeemia Galerii, Firenze

„Taavet“ on aastatel 1501–1504 Michelangelo loodud marmorskulptuur, mida peetakse õigustatult üheks kõrgrenessansi meistriteoseks. Kunstnik oli selle kauni kuju loomise ajal 26–29-aastane. Skulptuur kujutab tulevast kuningas Taavetit alasti. Noor juutide kangelane ei ole siin võitja, kellena teda tavaliselt kujutati, vaid noorusliku jõu ning vapruse kehastus. Vasaku käega puudutab ta õlal paiknevat lingu, parem käsi riivab sama lingu alumist äärt. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada noort juutide kangelast pärast võitlust vilistite hiiglase Koljatiga, kujutab Michelangelo Taavetit võitluseks valmistumas. Ta näib jõudu koguvat ees ootavaks karmiks duelliks. Tema pea on pööratud vasakule ja pilk on enesekindlalt kaugusesse suunatud. Ainult kipras kulm reedab tugevat keskendumist, millega ta oma vaenlase vastu astub.

Kuju on 5,17 m kõrge ja Michelangelo raius selle kauni kuju välja teiste kujurite poolt kõlbmatuks tunnistatud piklikust marmorrahnust.

Skulptuur paigutati algselt Firenze raekoja – Palazzo Vecchio¹ (’vana palee’) ette.

1873. aastal otsustati kuju ilmastiku kahjulike mõjude tõttu Kaunite Kunstide Akadeemiasse varjule toimetada. Firenze raekoja ette paigutati koopia, mis on seal praegugi. Teine koopia Michelangelo šedöövrist kaunistab Firenze südalinnast eemal kõrgendikul paiknevat Michelangelo väljakut. Originaali üleviimiseks raekoja eest Kaunite Kunstide Akadeemiasse kulus 5 ööpäeva (vahemaa circa 800 m)! Akadeemia hoonesse tuli eelnevalt rajada eriline kupliga ruum, mis mahutaks 5,17 m kõrguse marmorskulptuuri.

Teadmiseks neile, kes selle imelise taiese originaali oma silmaga näha soovivad: turismi kõrghooajal on Akadeemia ees meeletu järjekord. Piletid tuleb internetis aegsasti kinni panna. ja seda kellaajaliselt. Maksnud internetis pääsmete eest vajaliku summa, tuleb oodata enda ostule kinnitust. Kinnitus saabub paari päeva jooksul. Veel mõni päev hiljem saabub teie elektroonilisele aadressile garantiikiri, mille te trükite välja ja esitate 15 minutit enne teile määratud kellaaega peaukse vastas paiknevas büroos ametnikule, kes teile õige arvu pääsmeid ulatab. Kus on öeldud, et šedöövrite imetlemine on kerge tegevus? „Taaveti“ originaali nägemine kompenseerib nähtud vaeva mitmekordselt.

__________

¹Palazzo Vecchio [´vekjo] – tõlkes ’vana palee; Firenze raekoja nimi; prantsuse k le vieux palais
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. „Taavet“ on Michelangelo markantseim töö Firenzes. Milliseid sama kunstniku töid saame imetleda Roomas?

2. Millisesse ruumi meie koolis mahuks ära „Taaveti“ originaal?

3. Kuidas kõlaks sõnapaar palazzo vecchio prantsuse, inglise ja vene keeles?

4. Mis rahvusest oli Taavet ja mis rahvusest oli Koljat?

5. Kuidas saab Akadeemia muuseumisse siseneda ilma pikas järjekorras seismata?

4. Leonardo da Vinci „Daam hermeliiniga“

Czartoryski muuseum, Kraków (Poola)



Daam hermeliiniga. Czartoryski muuseum. Ilus rauakaupmeheemand. Louvre.

Õli puittahvlil: 54 x 39 cm Õli puittahvlil: 63 x 45 cm
Leonardo maalis „Daami hermeliiniga“ Milanos aastatel 1488–1490, kui ta oli 36–38-aastane. Töö on maalitud pähklipuust plaadile. Kõigist Leonardo tahvelmaalidest¹ (neid on 15) on see kõige paremini säilinud taies. Et Leonardo tegeles väga erinevate asjadega, jõudis ta lõpetada üksnes paarkümmend maali. Kuigi meid huvitava maali ülemisse nurka on keegi hiljem kirjutanud prantsuse keeles sõnapaari La Belle Ferronnière (’ilus rauakaupmeheemand’), pole sellel maalil kujutatud daam üldsegi see, keda nii kutsuti. Arvata võib, et pildile lisas säärase pealkirja võhik, kes selle taiese Leonardo teise kuulsa maaliga lihtsalt segamini ajas.

Maalil on kujutatud Milano hertsogi Ludovico Sforza noort armukest Cecilia Galleranit. Hermeliin (eestipäraselt ’kärp’) on nirgi- või rotisuurune väärtusliku lumivalge karusnahaga kiskja. Tema pikkus kõigub 22–32 cm vahel. Kärp vahetab karva kaks korda aastas. Karvavahetus langeb kokku lume tuleku ja minekuga tema elupaigas. Omal ajal usuti, et hermeliin armastab puhtust sedavõrd, et määrdumise korral näljutab end surnuks. Leonardo maali sõnum võib olla järgmine: valitseja sõbratar on puhas kui hermeliin ja puhtamgi veel. Levinud on teinegi versioon: et Sorzade perekonnavapi üheks vapiloomaks oli kärp, silitab pildil kujutatud daam hertsog Ludovicot ennast.

Kui Ludovico 1490. a Beatrice d’Estega abiellus, läksid tema ja Cecilia Gallerani eluteed lahku. Noor Daam lahkus hertsogi lossist, kuid Leonardo meistritöö võttis ta lahkudes kaasa.

Maali ostis ära sellel kujutatud daami järeltulijatelt Poola vürst Adam Jerzy Czartoryski, kui ta 1789. a Itaaliat külastas. Vürst kinkis teose oma emale, kes oli suur kunstihuviline ja Krakówis paikneva Czartoryski muuseumi põhikollektsioonile alusepanija. Aastatel 1830–1876 oli nimetatud aadlipere maapaos Pariisis. Siis oli „Daam hermeliiniga“ pikka aega üleval Poola immigratsioonikeskuses hôtel Lambert’is².

Esimese maailmasõja päevil viisid Czartoryskid teose Dresdeni Maaligaleriisse hoiule ja hiljem tõid koju tagasi.

Teise maailmasõja lõpupäevil sattus maal kõrge saksa ohvitseri Hans Franki käsutusse. 1946. a tagastati maal Krakówi linnale. 2011–2012 oli taies üleval Londoni Rahvusgalerii korraldatud näitusel „Leonardo da Vinci, Milano õukonna kunstnik“. Praegu ripub teos kuni Czartoryski muuseumi kapitaalremondi lõpuni (2016) Krakówi südalinnas paiknevas Waweli lossis.

Leonardo maal „Ilus rauakaupmeheemand“ sattus Louvre’i samal moel kui „Mona Lisa“.

Kui geniaalne kunstnik Prantsusmaale elama asus, võttis ta need teosed endaga kaasa. Tema võõrustaja, kuningas François I ostis Leonardolt mõlemad pildid. Et aga selle kuninga ühe armukese hüüdnimeks oli La Belle Ferronnière ja et Leonardo maalil kujutatud kaunitar sarnanes selle daamiga, hakatigi seda naiseportreed kutsuma nii. Algselt oli maali pealkiri „Portree tundmatust“.

__________

¹tahvelmaal – iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms; maal, mida saab ühest kohast teise tõsta (seina- või laemaaliga seda teha ei saa)

²hôtel Lambert [la(n) ´bɛr] – uhke 17. sajandi häärber Pariisis Saint-Louis’ saarel
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Lisaks „Daamile hermeliiniga“ maalis Leonardo Milanos veel ühe kuulsa pildi. Millise?

2. Meid huvitava maali ülemisse serva on kirjutatud prantsuse keeles La Belle Ferronnière? Kas tead, mida need sõnad tähendavad?

3. Millest jutustab kärbiga seotud legend? Kas pead seda lugu usutavaks?

4. Kuidas sattus Leonardo šedööver Krakówisse?

5. Mis on tahvelmaal? Miks on säilinud nii vähe Leonardo tahvelmaale?

6. Ühes maailmamuuseumis on 6 Leonardo tahvelmaalil. Mis muuseum see on?