1.8. B1 keeleoskustasemega võõrkeel
1.8.1. 10. klassi I, II, III kursus
3.8.1.1. Õpitulemused
10. klassi lõpetaja:
-
oskab esitada võrdlemisi ladusaid kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires, väljendades mõtteid lihtsate lausete järjenditena;
-
oskab vahendada kogetut, kirjeldada tundeid ja reageeringut;
-
oskab kirjutada tuttaval teemal otsesõnalisi seotud tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina;
-
mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust tuttavatel teemadel;
-
loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tekste rahuldava arusaamisega, kui teema puutub tema huvivaldkonda;
-
tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus reisiolukordades, on võimeline ettevalmistuseta astuma vestlusse, kui kõneaine on tuttav;
-
oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid küsides lihtsat hädavajalikku teavet ja edastades seda teistele;
-
väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
-
kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
-
loeb võõrkeelset kirjandust;
-
seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
3.8.1.2. Õppesisu
Õppesisu
|
Läbivad teemad
|
Eesti ja maailm
|
Eesti riik ja rahvas
|
geograafiline asend ja kliima;
rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
|
Eesti keel ja eesti meel
|
rahvuslik identiteet;
kultuuritraditsioonid.
|
Kultuur ja looming
|
Kultuur kui looming
|
kirjandus, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö.
|
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
|
kultuuritraditsioonid ja tavad
|
rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu;
erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi
|
Keskkond ja tehnoloogia
|
geograafiline keskkond
|
keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad
|
tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
väärtused ja kõlblus,
|
elukeskkond
|
säästlik eluviis; sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja –kultuuriline ühiskond; lähinaabrid
|
tehnoloogia
|
teaduse- ja tehnika saavutused ning nende rakendamine igapäevaelus;
teabekeskkond: infootsing ja –vahetus; k
eeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid
|
Haridus ja töö
|
pere ja kasvatus
|
perekond: peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
|
haridus
|
elukestev õpe
|
Inimene ja ühiskond
|
inimene kui looduse osa
|
tasakaal inimese ja looduse vahel;
elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik jne)
|
väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
|
inimene kui indiviid
|
iga inimese kordumatu eripära;
väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale
|
ühiskond, kui eluavalduste kogum
|
sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus;
ebaterved eluviisid, kuritegevus
|
Õpilaste hindamine kajastub punktis 1.10.
1.8.2. 11. klassi IV, V, VI kursus
1.8.2.1. Õpitulemused
11. klassi lõpetaja:
-
oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid küsides lihtsat hädavajalikku teavet ja edastades seda teistele; oskab kirjutada üldsõnalisi üksikasjalikke kirjeldusi mitmesugustel tuttavatel teemadel;
-
saab üsna hästi hakkama vestlusega nii tüüpilisel kui ebatüüpilisel teemal, kui see puudutab tema tööasju ja huvialasid;
-
mõistab loetu arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest, oskab leida infot mitmest tekstist; tekstid faktipõhised;
-
mõistab otsesõnalist faktiteavet igapäevaelu ja tööga seotud teemadel kuid ka spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik;
-
väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
-
kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
-
loeb võõrkeelset kirjandust;
-
seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
1.8.2.2. Õppesisu
Õppesisu
|
Läbivad teemad
|
Eesti ja maailm
|
Eesti riik ja rahvas
|
omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse;
mitmekultuuriline ühiskond
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
|
Kultuur ja looming
|
Kultuur kui looming
|
kujutav kunst jm;
loomist soodustavad või takistavad asjaolud (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad)
|
elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
väärtused ja kõlblus,
|
Keskkond ja tehnoloogia
|
geograafiline keskkond
|
loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ning kliimamuutused.
|
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon
|
elukeskkond
|
sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad jne);
elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel.
|
tehnoloogia
|
biotehnoloogia igapäevaelus: olme keemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne
|
Haridus ja töö
|
pere ja kasvatus
|
kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, sallvnus jne
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, teabekeskkond
|
haridus
|
riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal
|
tööelu
|
tööotsimine: CV koostamine, tööleping, töövestlus;
töö kui toimetuleku allikas, raha teenimine, tööpuudus;
vastutustundlik suhtumine oma töösse;
suhted töökollektiivis, meeldiv ja sundimatu keskkond, suhted töökollektiivis;
vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks;
puudega inimeste töö
|
Inimene ja ühiskond
|
inimene kui looduse osa
|
eluring: sünd, elu ja surm.
|
väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
|
inimene kui indiviid
|
inimesuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed
|
inimestevaheline suhtlus
|
suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel;
meedia kui suhtluskanal ja –vahend
|
Õpilaste hindamine kajastub punktis 1.10.
1.8.3. 12. klassi VII, VIII, IX kursus
1.8.3.1. Õpitulemused
12. klassi lõpetaja:
-
oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid oma huvivaldkonna teemadel, põhjendab ja laiendab oma mõttekäiku;
-
oskab kirjutada üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna piires hinnates mitmest allikast pärit infot (filmi raamatu või näidendi ülevaade);
-
suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga väitlust, kui teema on tuttav, mõistab erialase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
-
loeb suhteliselt iseseisvalt kasutades sobivaid abimaterjale; raskusi haruldaste idioomide mõistmisega;
-
suudab emakeelse kõnelejaga suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, selgitada ja põhjendada oma vaateid;
-
väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
-
kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
-
loeb võõrkeelset kirjandust;
seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid
1.8.3.2. Õppesisu
Õppesisu
|
Läbivad teemad
|
Eesti ja maailm
|
Eesti riik ja rahvas
|
rahvastik: uusinnigrandid
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
|
Eesti keel ja eesti meel
|
kodukoha lugu
|
Eesti ja teised riigid
|
Eesti ELi liikmesriik, ELi liikmesriigid ja töökorraldus;
Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö
|
Kultuur ja looming
|
Kultuur kui looming
|
rahva ajalooline kultuurimälu;
loova mõtte arendamine kogemuse kaudu
|
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
|
Keskkond ja tehnoloogia
|
geograafiline keskkond
|
keskkonna jätkusuutlik areng
|
tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon,
|
|
haridus
|
kohustuslik kooliharidus, iseõppimine;
koolikeskkond ja –traditsioonid; noorteorganisatsioonid
|
teabekeskkond
väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine,
|
tööelu
|
teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääriplaneerimine
|
Inimene ja ühiskond
|
inimene kui looduse osa
|
|
väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
|
inimene kui indiviid
|
inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine
|
inimestevaheline suhtlus
|
|
ühiskond, kui eluavalduste kogum
|
majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond
|
Õpilaste hindamine kajastub punktis 3.10.
3.9. Gümnaasiumi B1- ja B2- keeleoskustaseme saavutamiseks teostatavad õppetegevused kursuste vältel
Õpet kavandades ja korraldades:
-
lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
-
taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
-
võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;
-
kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
-
rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
-
mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvuti/ multimeediaklass, õpilasvahetus, õppereisid, kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega jne;
-
kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne.
1.10. Hindamine
|
|
Kuulamine
|
Lugemine
|
Rääkimine
|
Kirjutamine
|
B1- keeleoskustase
|
Rahuldav õpitulemus
|
B1.1
|
B1.1
|
B1.1
|
B1.1
|
hea ja
väga hea õpitulemus
|
B1.2
|
B1.2
|
B1.2
|
B1.2
|
B2-keeleoskustase
|
Rahuldav õpitulemus
|
B2.1
|
B2.1
|
B2.1
|
B1.2
|
hea ja
väga hea õpitulemus
|
B2.2
|
B2.2
|
B2.2
|
B2.1 - B2.2
|
B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.
B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega viiepalli süsteemis.
Väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi sisaldavate õpitulemuste kohta (nt huvi tundmine, väärtustamine, reeglite järgimine, teatmeallikate kasutamine) antakse tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid. Kõrvuti numbrilise hindamisega kasutatakse kujundavat hindamist.
Võõrkeele kokkuvõtlik hinne kujuneb järgmiste osaoskuste hindamise põhjal:
-
suuline eneseväljendus;
-
kirjutamine;
-
kuulamine;
-
keelekasutus;
-
lugemine.
Õpitulemuste kontrollimise vormid on
-
suuline küsitlus (nt intervjuu, monoloog, ettekanne jne);
-
kirjalik kokkuvõte kontrolltöö;
-
iseseisev lugemine;
-
kirjalik loovtöö (essee, kiri, ettekanne, teade jne);
-
pikemaajaline projektitöö.
Dostları ilə paylaş: |