Züleyxa Izmailova Erakond Eestimaa Rohelised



Yüklə 256,41 Kb.
Pdf görüntüsü
tarix30.10.2018
ölçüsü256,41 Kb.
#76295


 

 

 



Züleyxa Izmailova 

Erakond Eestimaa Rohelised  

info@erakond.ee 

 

Valev Kald 



Eestima Ühendatud Vasakpartei 

valev.kald@vasakpartei.ee 

 

Kristiina Ojuland 



Rahva Ühtsuse Erakond 

info@rue.ee 

 

 

 



Teie  24.03.2017  nr  

 

Meie  24.04.2017 nr 6-1/170529/1701777 



 

Kautsjoni põhiseaduspärasus Riigikogu valimistel 

 

 



Austatud erakondade esindajad 

 

Taotlesite  Riigikogu  valimise  seaduse  (RKVS)  §  30  lõikest  5  tuleneva  Riigikogu  valimistel 



kandidaadina  osalemise  eelduseks  oleva  valimiskautsjoni  tasumise  nõude  Eesti  Vabariigi 

põhiseaduse §-le 12 vastavuse kontrollimist.  

 

Analüüsi tulemusel ei saa pidada RKVS § 30 lõiget 5 põhiseadusega vastuolus olevaks.  



 

RKVS  §  30  lõike  5  kohaselt  kannab  erakond  või  üksikkandidaat  enne  kandidaatide 

registreerimiseks  esitamist  Rahandusministeeriumi  arveldusarvele  kautsjonina  summa,  mille 

suurus  on  valimiste  väljakuulutamise  aastal  Vabariigi  Valitsuse  kehtestatud  kuutasu  alammäär 

iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. 

 

Riigikohus  on  Riigikogu  valimistel  nõutava  kautsjoni  põhiseaduspärasust  oma  praktikas 



korduvalt analüüsinud ning kautsjoni lubatavuse küsimuses leidnud järgmist: „Ehkki Põhiseadus 

ei näe ette kautsjoni, pole mõõduka suurusega valimiskautsjoni kehtestamine Riigikogu valimise 

seadusega  vastuolus  Põhiseadusega  ega  vaadeldav  demokraatlikes  riikides  lubamatuks  peetava 

varandusliku tsensusena. […] Valimiskautsjoni kehtestamise eesmärgiks on vältida kandidaatide 

kergekäelist ülesseadmist ja ära hoida ebatõsist kandideerimist selleks, et  vähendada valimistel 

paratamatult  kaotsi  minevate  häälte  hulka.  Mida  vähem  läheb  hääli  kaotsi,  seda 

representatiivsem eeldatavalt esinduskogu on.“ (RKPJK 27.01.2003 nr 3-4-1-3-03, p 11).  

 

Kautsjoni  mõõdukust  tuleb  Riigikohtu  arvates  hinnata  seoses  ühiskonnaliikmete  keskmise 



sissetulekuga  (samas).  Ühtlasi  on  Riigikohus  arvestanud,  et  kautsjoni  ei  tagastata  kandidaadile 

mitte üksnes tema valituks osutumise korral, vaid RKVS § 77 sätestatud tingimustel ka valituks 

mitte  osutumisel  (samas).  Sarnaselt  on  ka  Euroopa  Nõukogu  komisjon  „Demokraatia  läbi 



 

 



õiguse“  (nn  Veneetsia  Komisjon)  leidnud,  et  kautsjon  iseenesest  ei  ole  lubamatu,  kuid  peab 

olema suurusega, mis ei kujuta endast kandideerimisel ebamõistlikku takistust.

1

 

 



Peale viidatud Riigikohtu lahendi tegemist vähendati kautsjoni suurust Riigikogu valimistel veel 

poole võrra (alates 1. aprillist 2014).

2

 On mõistetav, et varaliselt väiksemate võimalustega isikute 



ja  poliitiliste  jõudude  jaoks  võib  valimiskautsjoni  tasumise  nõue  olla  kõrgema  sissetulekuga 

isikutega  võrreldes  suuremaks  takistuseks  parlamenti  kandideerimisel  (isegi  arvestades 

Riigikohtu  poolt  eelviidatud  lahendis  osutatud  võimalust  kaasata  kautsjoni  tasumiseks  oma 

mõttekaaslaste  rahalisi  vahendeid).  Iseenesest  oleks  Riigikogul  küll  kohane  kaaluda  kautsjoni 

nõudmise  alternatiivina  ka  teatud  arvu  toetusallkirjade  kogumise  võimaldamist,

3

  kuid  siin  on 



tegemist  täiendava  poliitilise  valikuga,  mille  mitterakendamine  ei  muuda  kautsjoni  nõuet 

põhiseadusvastaseks.  

 

Problemaatiline  võib  olla  avalduses  väidetav  meediaorganisatsioonide  praktika  mitte  kutsuda 



võrdsetel alustel valimisdebattidesse neid erakondi, kellel puudus täispikk kandidaatide nimekiri. 

Õiguskantsler  on  2009.  a  menetlenud  Eesti  Rahvusringhäälingu  poolt  kandidaatide  võrdse 

kohtlemise  küsimust  Euroopa  Parlamendi  valimiste  kandidaadi  avalduse  pinnalt,  kus  siiski 

rikkumist ei tuvastatud.

4

 Väited avaliku võimu esindaja tegevusega õiguste võimaliku rikkumise 



kohta tuleb aga esitada viivitamatult (vt ka õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 3). 

  

Seega  on  kautsjoni  kehtestamine  Riigikogu  valmise  seaduses  põhiseaduspärane  ning 



valimiskautsjoni kehtiv määr, mis jääb oluliselt alla riigi keskmise kuupalga, vastab mõõdukuse 

nõuetele.  

 

 

Lugupidamisega 



 

 

 



/allkirjastatud digitaalselt/ 

 

Ülle Madise 

 

 

 



 

 

 



Liina Lust

 

 693 8429 



Liina.Lust@oiguskantsler.ee 

                                                 

1

  Viimati  näiteks  10.05.2016  Veneetsia  Komisjoni  ja  OSCE/ODIHR  ühises  esialgses  arvamuses  Armeenia 



valimisseadustiku eelnõu kohta, p 66. Kättesaadav:  

http://www.osce.org/odihr/elections/armenia/239591?download=true

.  

2

 Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; RT I, 05.02.2014, 1. Muudatuse 

eesmärgina  on  nähtud  just  üksikkandidaatide  ja  väiksemate  erakondade  Riigikokku  pääsemise  lihtsustamist  ja 

seeläbi poliitilise konkurentsi suurendamist, vt selle kohta nt Riigikogu 17.12.2013 stenogramm.   

3

  Sarnaselt  17.10.2011  Veneetsia  Komisjoni  ja  OSCE/ODIHR  ühises  lõpparvamuses  Armeenia  valimisseadustiku 



eelnõu kohta, p 36. Kättesaadav: 

http://www.osce.org/odihr/elections/84269?download=true



.  

4

  Õiguskantsleri  27.10.2009  vastus  nr  7-6/090967/0906556.  Kättesaadav  õiguskantsleri  veebilehel  avalikus 



dokumendiregistris. 

Yüklə 256,41 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə