Nõuded külmikautodel ja -haagistel paiknevate f-gaase sisaldavate seadmete käitlemiseks

Nõuded külmikautodel ja -haagistel paiknevate F-gaase sisaldavate seadmete käitlemiseks

1. 
   jaanuaril 2015.a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, millest tulenevalt rakenduvad kõnealustele seadmetele uued nõuded.
   

• 
  külmikveok – mootorsõiduk (täis)massiga üle 3,5 tonni, mis on projekteeritud ja ehitatud peamiselt kaubaveoks ning varustatud jahutusseadmega;
  
• 
  külmikhaagis – sõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud vedamiseks veoki või vedukiga, ette nähtud peamiselt kaubaveoks ja varustatud jahutusseadmega.
  

• 
  Lekkekontroll (517/2014 art 4)
  

Külmikveokitele ja –järelhaagiste jahutusseadmetelele, mis sisaldavad viis või enam tonni CO2-ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase tuleb alates 1. jaanuarist 2015.a teha lekkekontrolli järgmisele sagedusega:

Seadmes paikneva aine kogus tonnides CO2 ekvivalendis	Lekkekontrolli nõutud sagedus
5 – 50 tonni CO2 ekvivalenti	1 x aastas
50 - 500 tonni CO2 ekvivalenti	Iga 6 kuu järel (2 x aastas)

NB! Euroopa Liidu määrustes on viidatud CO₂ ekvivalenttonnidele, samas kui Eesti õigusaktides räägitakse CO₂ ekvivalendist. Erinevus tuleneb välisõhu kaitse seaduses (§ 166 lg 2) esitatud definitsioonist, mille kohaselt on süsinikdioksiidi ekvivalent defineeritud kui üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Seega kasutatakse Eesti õigusaktides CO₂ ekvivalenti eelnevalt nimetatud juriidilisel põhjusel. Sisulist erisust nõuete rakendamisel sellest ei tule.

Külmaaine	GWP	5 tonni CO2 ekv	50 tonni CO2 ekv
R-134 a	1 430	3,49	34,96
R-404A	3 922	1,27	12,75

Külmikveokite ja –järelhaagiste jahutusseadmetes paiknevad R-134a ja R-404A.
Vanade sõidukite jahutusseadmetes on kuni 12 kg ainet, uutel sõidukitel kuni 10 kg ainet.
Üldjuhul on külmikveokite ja –järelhaagiste jahutusseadmetele vaja teha lekkekontrolli 1 kord aastas.
ERANDID

• 
  Kuni 31. detsembrini 2016 ei tule lekkekontrolli teha nende seadmete suhtes, mis sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase, või vastava märgistusega hermeetiliselt suletud seadmete suhtes, mis sisaldavad vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaasi.
  

• 
  Hermeetiliselt suletud seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on väiksem kui 10 tonni CO2-ekvivalenti, ei tule lekkekontrolli teha, tingimusel et sellistel seadmetel on märgistus „hermeetiliselt suletud”.
  

Elektroonilise kalkulaatori kilogrammide arvestamiseks tonnidesse CO₂ ekvivalenti leiab siit: http://www.klab.ee/f-gaasid/kalkulaator/.

• 
  Töötjate pädevus (art 10)
  

Külmikveokitele ja –haagiste jahutusseadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks, parandamiseks, kasutuselt kõrvaldamiseks, lekkekontrolli läbiviimiseks on pädevus ja sertifitseerimisnõuded kehtestatud 8. detsembril 2015.a jõustunud Komisjoni määrusega (EL) nr 2015/2067.
Kõnealusel kasutusalal hakkab 2016.a jooksul eksameid vastu võtma ja kutsetunnistusi andma Eesti Külmaliit.

Külmikveokite ja –järelhaagiste alal peavad töötjad olema andnud eksami ja omama kutsetunnistust või teise liikmesriigi sertifikaati hiljemalt alates 1. juulist 2017.a.

• 
  Ettevõtted
  

Külmikveokitele ja –järelhaagiste jahutusseadmete käitamisega tegelevad ettevõtted ei pea olema sertifitseeritud.

• 
  Hooldemärkmete registreerimine (art 6)
  

Käitaja¹, kes töötab seadmetega, millele tuleb teha lekkekontrolli (külmikveokid ja –haagised), peab alates 1. jaanuarist 2015.a koostama iga seadme kohta dokumendi (nn hoolderaamat) ja säilitama seda, kandes sellese järgmised andmed ja toimingud:

a) seadmes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kogus ja tüüp;

2. 
   seadme paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd;
   

c) teave, kas seadmes paiknev kasvuhoonegaas on ringlussevõetud või taasväärtustatud;

d) lekkekontrollid ja nende tulemused;

5. 
   seadmesse aine lisamine ja lisatud kogused
   
6. 
   töid teostanud isiku nimi ja tema sertifikaadi number.
   
7. 
   remonttööde ajal ja seadme kasutuselt kõrvaldamisel kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogus ja kõrvaldamiseks võetud meetmed.
   

Esialgu tuleb seda teha kas paberil või elektrooniliselt, hooldemärkmete pidamise vormi ei ole õigusaktiga ette antud. Seda võib teha vabas vormis, kuid vaja on registreerida kõik ülal nimetatud andmed.

NB! Kuigi käitaja peab registreerima hooldustööd, vastutab külmiksõiduki omanik nende tööde õigeaegse tellimise eest.

• 
  Märgistamisnõuded (art 12)
  

1. 
   jaanuarist 2015.a Euroopa turule esmakordselt lastud, fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad mootorsõidukite jahutus- ja kliimaseadmed peavad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artiklile 12.
   

NB! Sõiduautode ja kaubikute kliimaseadmetes kasutatav uus külmaaine HFC- (HFO) 1234yf ei ole fluoritud kasvuhoonegaas.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2015/2068, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgiste vorm
Turule laskmise all mõistetakse Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimist või kättesaadavaks tegemiste tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks, ja tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamist.

Märgisel peab olema järgmine teave:

1. 
   et toode või seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase või et selle toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja;
   
2. 
   asjaomaste fluoritud kasvuhoonegaaside tööstuslik tunnustatud nimetus (nt R-134a) või sellise nimetuse puudumise korral keemiline nimetus;
   
3. 
   alates 1. jaanuarist 2017 tootes või seadmes sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna massiga kg-des JA CO₂ ekvivalendiga ning globaalse soojendamise potentsiaal (GWP);
   
4. 
   juhul kui seadmesse veel ei ole (ettenähtud kogust) fluoritud kasvuhoonegaase lisatud, siis on sildil tootmiskohas täidetud või seadme toimimiseks ettenähtud kogus kg-des ja CO₂ ekv.tonnides, ja märgisel on koht kuhu märkida väljaspool tootmiskohta lisatud kogus ja summaarne kogus pärast lisamist.
   

Punkti 3 järgi võib märgistada juba enne 2017.a.

Kui see on asjakohane peab märgistus sisaldama viidet sellele, et fluoritud kasvuhoonegaasid on hermeetiliselt suletud seadmes;

Lisaks märgistatakse fluoritud kasvuhoonegaasidega paisutatud vahuga isoleeritud jahutus- ja kliimatooted ja -seadmed enne turuleviimist järgmist teksti sisaldava etiketiga:

„Fluoritud kasvuhoonegaasidega paisutatud vaht”.

Märgise peab seadmele kinnitama, kui see esimest korda turule lastakse, st kui ELi seadmetootja müüb selle turustajale või teisele ettevõtjale või kui importija laseb seadme vabasse ringlusse.

Märgis peab olema selle liikmesriigi keeles, kelle turule kaup Euroopa Liidus esmakordselt lastakse.

Alates 1. märtsist 2013 on kehtinud ka eestikeelse märgise nõue Euroopa Liidus esmakordselt Eesti turul turustavatele seadmetele ja toodetele.

• 
  F-gaaside kogumine enne lõplikku kõrvaldamist ning vajadusel seadmete hooldus- või teenindustööde ajal sertifitseeritud töötajate poolt
  

(art 8)
Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid külmikautode ja- haagiste käitlemisel tuleb tagada, et nimetatud gaase koguvad kokku sertifitseeritud töötajad (alates 01.07.2017), et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. See nõue kehtib ka sel juhul kui külmagaasi sisaldav seade koos sõidukiga viiakse autolammutusse.

Ka tuleb enne fluoritud kasvuhoonegaasi mahuti kõrvaldamist koguda kokku mis tahes jääkgaasid.

Kui seadmed, sh mahutid ja nendes sisalduv gaas on kasutuselt kõrvaldatud ja neid ei saa enam uuesti kasutusse võtta, siis on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja külmaainete mahutite üleandmiseks tuleb leida jäätmekäitleja, kellel oleks sobiva koodiga ohtlike ainete käitluslitsents. Sobivateks koodideks on 14 06 01* (HFC külmaained) ja 16 02 11 (HFC-sid sisaldavad seadmed). Millistel Eesti ettevõtetel on selliste koodidega ohtlike ainete käitluslitsents, saab küsida Keskkonnaametilt.
Keskkonnaameti poolt antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsid on leitavad siit.
Romusõidukite kogumiskohal ja lammutuskojal peavad olema mahutid romusõidukitest eraldatud vedelike ja gaaside, sh külma- ja kliimaseadmete täiteaine, eraldi kogumiseks ja ladustamiseks ning hoiuruumid või rajatised romusõidukite jäätmete ladustamiseks.

• 
  F-gaaside müügiandmete pidamine ja töötajate pädevusandmete registreerimine aine müügil (art 11)
  

1. jaanuaril 2015. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikkel 11 lg 4 kohaselt võib fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete või neist gaasidest sõltuva käitamisega seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus F-gaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele² ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad,:

• 
  kellel on määruse artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või
  
• 
  kes palkavad isiku, kellel on määruse artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane sertifikaat või koolitustunnistus (sellisel juhul peab ostja müüjale tõestama, et ta on sellise isiku palganud (näiteks tõestama, et on tehtud leping).
  

Juhendi F-gaaside müügiandmete registreerimiseks leiab siit.

Seega ka mootorsõidukite jahutus- ja kliimaseadmete hooldamiseks fluoritud kasvuhoonegaasi ostmisel küsivad müügiettevõtted töötajate pädevusandmeid.

• 
  Turulelaskmise piirangud (art 11 ja Lisa III)
  

Ühekordse kasutusega mahutite turulelaskmine on olnud keelatud alates 4. juulist 2007.a. Turule laskmise all peetakse silmas Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimist või kättesaadavaks tegemist tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks, sealhulgas tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamist.

Ühekordselt täidetav mahuti on mahuti, mida ei saa korduvalt täita ilma mahutit selleks spetsiaalselt kohandamata või mis lastakse turule ilma märketa, et see on ette nähtud tagastamiseks mahuti korduvtäitmise eesmärgil.

1^ Käitaja on füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tehnilise toimimise üle.

2^ Ettevõtjana käsitletakse nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, seega nii töötajaid kui ettevõtteid.