Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Fr. R. Kreutzwaldi
- Lastekirjandust määratleti pedagoogilis-kirjandusliku nähtusena
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Enamik J.V.Jannseni luuletustest jutustab loomadest või lastest ja loomadest. Loomade kaudu õpetab ja hoiatab autor ka lapsi ja noori ning teeb seda rahvaliku huumoriga. Kuigi enamik Jannseni luuletused on tõlkelaenulised, on Jannsen need esitanud ilmekas eesti keeles. Tekstinäide Johann Voldemar Jannsen raamatust „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingituseks“ Luuletus „Sultan ja lapsed“ Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark, lk 91. Oluline on eesti lastekirjanduse kujunemisloos eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) osa. Kuigi Fr. R. Kreutzwald pole ise sihiteadlikult lastele kirjutanud, on tema jutustused läinud koolilugemikesse ning paljusid tema teoseid on läbi aegade avaldatud lasteraamatutena. Teiselt poolt olid Kreutzwaldi kalendrilood ja „Wagga Jenowewa ajalik elloaeg“ kindlasti kaasajal ka laste lugemislektüüriks. Eesti lastekirjanduse klassikalisteks teosteks on saanud „Reinowadder Rebbane“ „Kilplaste imelikud juhtumused“. Kreutzwaldi eepos „Kalevipoeg“ on alati olnud kooli kirjandusõpetuse põhiteosed. Lastekirjanduse seisukohalt on olulised eepose ümberjutustused, mis alates Kreutzwaldi enda ümberjutustustest kuni tänapäevani on aidanud lastel paremini mõista eepost Fr. R. Kreutzwald kogus enda sõnutsi rahvasuust muistseid jutte, mis ta siis kirjanduse vormi valas. Ta põhjendab Tuhkatriinu ja mõne muu äratuntavalt laenulise loo sattumist eesti lugude kogumikku sellega, et saksa lapsed olla neid oma eestlasist hoidjaile kõnelnud ja nood omakorda kuuldud lood kohalikele oludele kohandades edasi jutustanud. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilmus 1866. a. Helsingis. Raamatus on 43 muinaslugu ja 18 muistendit. .„Eesti rahva ennemuistsed jutud“ on arvukate trükkide kaudu saanud tuntuks. Kreutzwaldi muinasjuturaamat avas tee muinasjuturaamatute tõlgetele ja mugandustele, millest kujunes üks kõige populaarsem lasteraamatu tüüp Eestis. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Fr. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete juttude" tiitelleht 1860 ***** 19. sajandi keskpaigas on märgatav huvi lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed lastele mõeldud proosa-ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsete juttude” ilmumine oli oluliseks sündmuseks kogu eesti rahvuskirjanduse, sealhulgas lastekirjanduse arengu seisukohalt. Kirjandus Järv, Ants 1989. Eesti lastekirjandus. Kujunemine ja areng kuni a 1917. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. Treumann, Hans 1977.Vanemast raamatukultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat. Tekstid: Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark. Vanad aabitsajutud 2007. Koostanud Reet Krusten. Tallinn: Tiritamm, lk 15. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Eesti lastekirjandus 19. sajandi teisel poolel Alates 19. sajandi teisest poolest võime lastekirjandusest rääkida kui eesti kirjanduse ühest komponendist. Kuigi lastele raamatute ostmine ei olnud veel üleüldine, jõudis koolilugemike kaudu lasteni kunstiväärtuslikum ja eakohane kirjasõna. 19. sajandi lõpu ajakirjandus peegeldas esmakordselt selgesti avalikkuse huvi lastekirjanduse vastu. Püüti selgitada selle eesmärke ja olemust. Lastekirjandust määratleti pedagoogilis-kirjandusliku nähtusena , mille sotsiaalset funktsiooni hinnati küllaltki kõrgeks. 1889. aastal võttis “Sakalas” varjunime all sõna ka luuletaja Juhan Liiv, kes esitab lastekirjandusele järgmised nõuded: “Laps piab luetawast kujust, inimesest, oma sarnast last leidma; ette toodavad kujud piawad lihtsad, keel kerge olema, ometi olgu seal luuleline õhk sees; nad piawad vooruslikud olema, ilma et sõnadega seal selleks koolmeisterdataks.” (Krusten 1995: 54) 1660-1880. aastad olid Eestis murrangulised kultuurilises ja sotsiaalses arengus, nn rahvusliku ärkamise aastad. Suur tähtsus oli tol ajal hariduse ja kultuuri edendamisel. Kiiresti arenes rahvuslik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse hoogne areng mõjutas ka lastekirjandust. Lasteni jõudsid senise eesti kirjanduse tähtteosed kõige rohkem koolilugemike kaudu. Kooliõpetajad olid nii laste ja noorte kirjanduslike maitse kujundajad kui ka peamised lastele kirjutavad autorid. Peamine lasteraamat oli väikelastele aabits ja kooliealistele lugemik. Carl Robert Jakobson Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|