TöÖ muuseumis töÖtajad, dokumendid, tegevus



Yüklə 453 b.
tarix08.10.2017
ölçüsü453 b.
#4079


TÖÖ MUUSEUMIS

  • TÖÖTAJAD, DOKUMENDID, TEGEVUS


Töötajad



ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001)

  • On erialase eneseregulatsiooni vahend

  • Ei ole seaduste suhtes ülimuslik; kuid täidab tühimikud

  • Tingitud kommertssektori pealetungist (turism; teenindus; äri)



Institutsionaalne eetika

  • Juhtorganid peavad edendama kõiki muuseumi tegevuse aspekte (kogumine; säilitamine; uurimine; vahendamine)

  • Muuseumil peab olema selge põhikirjaline dokument (eesmärgid; ülesanded; tegevusviisid)

  • Muuseumil peab olema läbipaistev ja selge rahastamine

  • Muuseum peab tagama hooned, mis on kogude säilitamiseks turvalised

  • Muuseumi juhtkond peab tagama, et siin töötaks kvalifitseeritud kaader

  • Soovitavad on tugiorganisatsioonid (side avalikkusega)

  • Moraalne kohustus tegutseda hariduse vallas kuna muuseumil on monopol originaalsele tõestusmaterjalile

  • Muuseum peab olema külastajatele ja uurijatele avatud asutus (arvestades turvanõuetega)

  • Avalik info peab olema aus, täpne, objektiivne ja teaduslikult põhjendatud

  • Peab olema kogudepoliitika

  • Kogutavate esemete päritolu peab olema selge (seaduslik omandamine)

  • Välitööd peavad vastama seadusele (eriti arheoloogia)

  • Kogust väljaarvamine peab olema seaduslik



Ametialane käitumine

  • Lähtekoht – tegemist on ühiskonna varadega (ka era-, juriidilise isiku muuseum)

  • Eetiline suhtumine museaalidesse (nt inimsäilmed; isiklikud intiimsed esemed)

  • Muuseum on avaliku usalduse objekt (informatsiooniga ei tohi manipuleerida)

  • Informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud – muuseum ei ole koht muinasjuttude vestmiseks (va teatraliseeritud sündmused, kus osalejaid vastavalt ka hoiatatakse)

  • Vältima peab huvide konflikti (kollektsionäärid ei peaks töötama muuseumis)

  • Konfidentsiaalsusnõuete täitmine on väga tähtis (tundlik info museaalide; annetajate kohta)



VILJANDI MUUSEUMI TÖÖTAJAD



Kogud



VM KOGU KOOSSEIS

  • PÕHIKOGU

  • Museaalid, mis on muuseumi profiilile vastavad, mis on algupärased ja millel on teaduslik, ajalooline või kunstiline väärtus



MUUSEUMIKOGU STRUKTUUR VILJANDI MUUSEUMI NÄITE PÕHJAL VM KOGU u 130 000

  • Muuseumi (põhi)kogu jaguneb alakogudeks

  • Alakogud omakorda jagunevad kollektsioonideks, mis võivad olla muuseumi sees moodustatud kollektsioonida aga ka juba eelnevalt süstematiseeritud kollektsioonid. Neil on oma ühisnimetaja



Ajalookogu - VM Aj Museaalid grupeeritakse ja süstematiseeritakse esemeliikide kaupa; edasi kronoloogiliselt või koolkondlikult

  • Mööbel

  • Relvad

  • Portselan

  • Klaas

  • Vimplid

  • Pitsatid jne



Arheoloogiakogu – VM A grupeeritakse ja süstematiseeritakse kollektsioonide järgi ja siis kronoloogiliselt. Vajadusel süstematiseeritakse ka esemeliikide järgi

  • Kollektsioonid kujutavad endast ühel aastal ühes kohas välja kaevatud leiukogu nt:

  • Ordulinnus 1878-1879

  • Jaani kirik 1989

  • Kaablitrassid 2003 jne

  • Siia juurde kuulub veel dokumentatsioon. Kaevamistel tulevad leiud on pakitud ise korriste ja ruutude kaupa



Numismaatika - VM N Süstematiseeritakse müntimiskoha ja valitsejate, riigikorra ja perioodi järgi

  • Rooma

  • Araabia

  • Anglosaksi

  • Saksamaa

  • Vana-Liivimaa

  • Poola

  • Venemaa

  • Rootsi

  • Eesti Vabariik 1918-1940 jne



Etnograafiakogu – VM E süstematiseeritakse ajaloolis-geograafiliselt e kihelkondlikult edasi esemeliikide järgi

  • Ajaloolis-geograafiline:

  • Põhja-Viljandimaa (Suure-Jaani; Kolga-Jaani; Põltsamaa; Kõpu jt)

  • Mulgimaa (Karksi; Helme jt)

  • Viljandi linn



Faleristikakogu N 2 on süstematiseeritud ühetasandiliselt märgiliikide kaupa:

  • sõjalised teenetemärgid

  • tsiviilteenetemärgid

  • mälestusmedalid ja lauamedalid

  • rinnamärgid

  • ripatsid

  • tunnusmärgid

  • ametimärgid



TEGEVUSED JA DOKUMENDID



Arvelevõtt muuseumis toimub kahes etapis

  • Sissetulevate museaalide esmane arvestamine - vastuvõtuakti koostamine ja vormistamine ning sissekande tegemine tulmeraamatusse; teostajaks on peavarahoidja

  • Arvele võetud museaali teaduslik kirjeldamine e inventeerimine; teostajaks kuraator-koguhoidja (suuremates muuseumides need ametikohad eraldi)



ESEME ESIALGNE VASTUVÕTT MUUSEUMI KOGUSSE

  • Dokumendid - Vastuvõtuakt, Tulmeraamat (ajaloos ka korjeraamat)

  • Teostaja - Peavarahoidja

  • Tähendus - juriidilise staatuse muutumine (esemest saab museaal ja see läheb üle muuseumi käsutusse); olemusliku staatuse muutumine (ese kaotab tarbimisväärtuse, selle funktsiooni, milleks ta oli loodud)

  • Vajalik on objekti algselt kirjeldada nii, et temaga seotud kirje oleks teiste hulgast eraldatav; et ese oleks tuvastatav



VASTUVÕTUAKT

  • Muuseumi nimi

  • Akti koostamise koht ja kuupäev

  • Vastuvõtja nimi ja ametikoht

  • Üleandja täpsed andmed

  • Märge ajutiseks või alaliseks võtmise kohta

  • Museaalide loetelu, lühikirjeldused

  • Ostu korral hind ja ostukomisjoni allkirjad

  • Üleandja ja vastuvõtja allkirjad

  • Tulmenumber (jooksvalt vaatamata esemeliigile vm)



Korjeraamat 1941



Vastuvõtuakt 1951



Vastuvõtuakt 1985



TULMERAAMAT (tänapäeval enam eraldi ei peeta, seda asendab VVA juurde käiv lisanimekiri)

  • Võib nimetada ka muuseumi pearaamatuks. Selle dokumendiga oli kõik seotud. TR kadumine on sisuliselt süsteemi katastroof

  • Museaali peanumber

  • Esialgne nimetus

  • Kui oli inventeeritud, siis ka täielik number

  • Esialgsed mõõdud, vajadusel ka lühikirjeldus

  • Legend kellelt saadud, aadress jm

  • VVA nr; vastuvõtu kuupäev



TULMERAAMAT 1933-1941



DITMARI MUUSEUMI KATALOOG



KARTOTEEGIKAART (tänapäeval enam ei täideta va raamatukogus või eraalgatusel)

  • Vähemalt üks kaart täideti peavarahoidja poolt, edasi süstematiseerimise käigus täideti ja täiendati ka kuraatorite ning koguhoidjate poolt

  • Erinevates kogudes olid kaartidele nõuded erinevad - aga üldiselt sama, mis tulmeraamatus; samas peaks olema juba teadusliku inventeerimise osa



KARTOTEEGIKAART – VM N



KARTOTEEGIKAART – VM F



KARTOTEEGIKAART – VM Aj



NUMMERDAMINE Signeerimine

  • VM - muuseumi lühend üle riigi

  • VM 150 - st, et on Viljandi Muuseumis arvel 150. vastuvõetud esemena. Peanumbrid jooksevad läbi aegade. Meil jooksevad numbrid 1936. aastast alates. Hiljem üks akt üks peanumber – olgu või tuhandeid museaale

  • VM 150 Aj - st, et museaal on määratud (pvh+teadur) alakogusse Ajalookogu

  • VM 150 Aj 25 - st, et museaal on ka kirjeldatud ja ajalookogus jooksvalt 25. museaalina

  • Kui on rohkem kui üks ese, siis tulevad mängu lisanumbrid

  • Oletame, et 150. all tuli sisse kaks tassi ja neli fotot peanumbriga VM 150:1-6. Ajalookogusse läksid neist kaks viimast museaali, mis olid tassid VM 150:5,6 Aj 25:1,2. Fotokogusse aga neli esimest – nende numbrid VM 150: 1-4 F 65: 1-4); Alakogul number võib olla ka üldiselt järgnev. Sellisel juhul – VM 150:1 F 65; VM 150:2 F 66 jne

  • Kui üks tass Aj 25: 2 tuli kildudena, saavad killud lisanumbri või tähistuse - VM 150:5 Aj 25:2/a; VM 150:5 Aj 25:2/b



NUMMERDAMISE REEGLID

  • Vähenähtavasse kohta (eriti siis, kui tegemist on eksponeeritava museaaliga)

  • Üheliigilistele esemetele samasse kohta

  • Tagaküljele (esemed, millel need küljed olemas on)

  • Väikestel esemetel alläärele, suurtel ülaserva (nt mööbel)

  • Võimalikult väike, kuid loetav

  • Detailid on vaja nummerdada eraldi (!)

  • Vanad numbrid peab kindlasti eemaldama



Nummerdamine



Nummerdamine



Nummerdamine

  • Number museaali vaadeldaval osal. Ei ole soovitatav – eksponeerimisel segab



Nummerdamine

  • Museaali tagaküljel



Nummerdamine



Nummerdamine - etnograafia



NUMMERDAMINE Materjalide kaupa

  • Puu, metall, klaas, keraamika, luu, portselan – õlivärv, veekindlad markerid, tintenpenid, värviline tušš)

  • Tekstiil – kindlasti kasutada puuvillasest riidest numbrilappi; pliiats marker of laundry; lapp märgistatakse ja siis õmmeldakse pahupoolele õmbluse külge

  • Nahk – arhiivitušš, märgistustint

  • Negatiivid – märgistustindiga emulsiooni vastaspoolele

  • Fotod – tagaküljele grafiitpliiats (pehme)

  • Graafika – tagaküljele grafiitpliiatsiga; kasutada ei tohi pastapliiatseid

  • Maal – raamile; paberetiketile ja liimiga tagaküljele.



TEADUSLIK INVENTEERIMINE JA KIRJELDAMINE

  • Teaduslik inventeerimine on muuseumikogu arvestamise teine põhietapp

  • Inventeerimist teostavad teadusdirektor ja teaduslikud töötajad; kuraatorid meil

  • Inventeerimisele peab eelnema muuseumi põhikogu süstematiseerimise skeemi väljatöötamine

  • Muuseumimaterjalid liigitatakse lähtudes nende põhitunnustest, muuseumi profiilist ja vajadustest

  • Kõigi materjaliliikide jaoks peetakse/on peetud eraldi inventariraamatut (arvestust) – põhimõte kestab edasi ka andmebaasis

  • Väärismetallist esemed on inventeeritud (eseme liigist olenemata) ka väärismetalli inventariraamatus.

  • Igal muuseumimaterjali liigil ning seega ka vastaval inventariraamatu tüübil on oma siffer. Näiteks: fotodel - F, etnograafilisel kogul - E, ajaloolisel kogul - Aj, arheoloogilisel kogul – A, jne



ETTEVALMISTUSED INVENTEERIMISEKS

  • Kirjanduse läbitöötamine (üldiselt kitsamale)

  • Mõistete süsteem

  • Tüpoloogiad; üldkasutatavad süsteemid

  • Materjalid

  • Internet

  • Usaldusväärsus

  • Alati valida kõige hilisemad teadaolevad allikad



Spikker – karikas



Spikker - küünlajalg



Spikker – vanad vene vedelikumõõdud

  • 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tšarkat ~ 0,3074 liitrit 1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit



Spikker - münt



Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed:

  • Inventeerimise kuupäev ja inventeerija nimi

  • Viide vastuvõtuaktile

  • Eseme nimetus (kirjakeelne, murdekeelne, teaduslik)

  • Eseme väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne, et selle järgi oleks võimalik eset ära tunda.

  • Materjal, millest ese valmistatud on

  • Templid, sildid, meistrimärgid, kirjutised esemel (vajadusel lisada joonised)

  • Mõõdud

  • Esemega liituv informatsioon- valmistaja/kasutaja, valmistamise/kasutamise aeg ja koht, valmistamistehnika. Vajadusel ka eelloetletuga seonduv lisateave konkreetse ajaloolise tausta kohta.

  • Kirjandus, mida on kaustatud eseme dateerimisel või määramisel, publikatsioonid eseme kohta.



Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed:

  • Säilivus. Eseme säilivuse kohta antakse üldhinnang ja pannakse kõik esinevad defektid.

  • Märkused eseme restaureerimise või põhifondist kustutamise kohta koos viitega algdokumendile.

  • Eseme põhifondist kustutamisel on keelatud tema inventarinumbrit kasutada teise eseme inventeerimise tähistamisel .

  • Ruumi peab jätma ka peale inventeerimist selgunud eriti olulise täiendava informatsiooni jaoks.

  • Fotode inventeerimisel peavad kajastama kõik andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta, koos kujutise lühikirjeldusega.



INVENTARIRAAMAT



INVENTARIRAAMAT




Yüklə 453 b.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə