Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut

Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Eelkoolipedagoogika osakond

Kadi Pakler

REFERAADI PEALKIRI TRÜKITÄHTEDEGA
Referaat

Tallinn 2013

Sisukord

1.Hosta 4

1.1 Kirjeldus 4

1.2 Levila ja kasvukoht 4

1.3 Ajalugu 4

1.4 Kasutamine 5

2. Kalla 5

SISSEJUHATUS

Ma ei mäleta kahjuks, mis siia sissejuhatusse pidi kirjutama 

1.Hosta

1.1 Kirjeldus

Mullasisesteks organiteks on lühikesed risoomid, milledele arenevad lihakad juured. Lehed võivad olla kitsassüstjad kuni laimunajad või peaaegu, enamasti pikarootsulised. Lehed paiknevad taimel juurmise kodarikuna. Õied on lehterjad, valged või helelillad, asetsevad ühekülgses varre tipus olevas kobaras. Õiekate on lihtne, kuue perigoonilehega. Viljaks on kupar.

1.2 Levila ja kasvukoht

1960. aastatel kirjeldati umbes 40 hosta liiki, tänapäeval ulatub tuntud liikide arv juba 50ni. Looduslikult kasvavad Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Hostad on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega. Nad kasvavad hästi nii mõõduka kliimaga piirkondades kui ka lähistroopikas, kuid vajavad talvist puhkeperioodi, kus temperatuur oleks alla +4,5 C° vähemalt 3-4 nädalat aastas. Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda.

1.3 Ajalugu

Hostad on pärit Jaapani Honshū saare varjulistest mägimetsadest. Kuna Jaapan oli eurooplastele pikki aastaid suletud, siis esmakordselt nägid nad hostat alles pärast 1600. aastat. Esimest korda mainiti hostat 1712. aastal Hollandis. Sellele taimeperekonnale on nimi antud Austria arsti ja botaaniku N. T. Nost'i auks. Taim ise aga jõudis Euroopasse hoopiski aastaid hiljem. Teelehine hosta toodi Pariisi aastatel 1784-1789 ja laiuv hosta 1790. aastal. Tänu suurtele, lumivalgetele, eksootiliselt lõhnavatele õitele sai teelehisest hostast peagi populaarne haljastustaim, mida kasutati eelkõige Prantsusmaa parkides. Sealt edasi levis ta üle kogu Euroopa.
Jaapani hostad hakkasid Euroopasse ilmuma mitukümmend aastat hiljem. 1829. aastal saatis Hollandi arst ja botaanikahuviline Ph. von Siebold Euroopasse hostasid ja mitmeid muid Jaapani taimi. Neid kasvatati esmalt Sieboldi puukoolis Gentis, kuid sealt jagati neid ka botaanikaaedadele ja huvilistele. Nii jõudsid mõned liigid ka Ameerikasse. Ameerikasse emigreerunud puukooli pidaja Thomas Hoggi marssalist poeg saatis Jaapanis olles koju isale mitmeid kirjulehelisi hostasid. Algselt arvasid botaanik, et kõik Läände saabunud hostad on looduslikud liigid, ka kirjulehised. Hiljem selgus, et kollektsionäärid ei kogunud päris kõiki taimi loodusest, vaid hoopiski aedadest, peamiselt templiaedadest. Seega suurem osa kirjulehistest hostadest kujutasid endast Jaapani aednike valitud hübriide, keda oli aastasadu kultiveeritud. 1905. aastal kinnitati rahvusvahelisel Botaanika Kongressil Viinis hosta nimi.

1.4 Kasutamine

Hosta on ka Eesti iluaianduses levinud, enamasti lehtdekoratiivse taimena kasvatatav püsilill. Tuntuimad haljastuses kasutatavad liigid on:

• Hosta crispula – kähar hosta

• Hosta fortunei – Fortune'i hosta

• Hosta lancifolia – süstjalehine hosta

• Hosta minor – kääbushosta

• Hosta plantaginea – teelehine hosta

• Hosta sieboldiana – sinihall hosta

• Hosta undulata – lainjas hosta

• Hosta ventricosa – laiuv hosta (http://et.wikipedia.org/wiki/Hosta)

2. Kalla

Kalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Kallade looduslikuks levilaks on piirkond Lõuna-Aafrikast Malawini. Oma nime on perekond saanud Itaalia botaaniku Giovanni Zantedeschi (1773–1846) auks. Ristiisaks oli saksa botaanik Kurt Sprengel (1766–1833). Kallad on risoomiga rohtsed mitmeaastased taimed, mis kasvavad 1–2,5 meetri kõrgusteks. Lehed võivad olla 15–45 cm pikad. Õisik koosneb on säravvalgest, kollast (vt Joonis ) või roosast lehterja kujuga kandelehest ning kollasest tõlvikust. Eestis kasvatatakse kasvuhoones, ta on hinnatud lõike-ja potilill.

Joonis Kollane kalla

2.1 Liigid
Hetkel loetakse perekonda kuuluvaks kaheksa liiki:

Zantedeschia aethiopica – harilik kalla

Zantedeschia albomaculata – täpikkalla

Zantedeschia elliottiana – kollane kalla

Zantedeschia jucunda

Zantedeschia odorata

Zantedeschia pentlandii

Zantedeschia rehmannii – roosa kalla

Zantedeschia valida (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalla)

KOKKUVÕTE

Kodutöö käigus õppisin tegema sektsioonipiire ja neid lahti ühendama. Samuti õppisin tegema uut pealkirja laadi.

ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Hosta. (kuupäev puudub). Hosta.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kalla. (kuupäev puudub). Kalla.