Keskkonnakeemia alused 16. 02. 2007 Loengu kava



Yüklə 461 b.
tarix27.02.2018
ölçüsü461 b.
#28551


Keskkonnakeemia alused

  • 16.02.2007


Loengu kava

  • 1) Loengute eesmärk

  • 2) Enesetutvustus

  • 3) Auditooriumi tutvustus (kes, kust-eriala, seos keemiaga enne, so koolis ja ülikoolis)

  • 4) Loengute kava tutvustus, pisut keemiat

  • 5) Eksami edukaks sooritamiseks vajalike toimingute tutvustus (kontrolltööd, referaat, eksam)

  • 6) Lühitest (anonüümne, õppejõule “background”i saamiseks auditooriumist ja keemia tasemest)



Ajakava

  • 1. Sissejuhatus. Üldist keemiast 16.02.07

  • 2. Aatomi ehitus, perioodilisuse süsteem 23.02.07

  • 3. Keemilised elemendid - perioodilisus, pearühmad 02.03.07

  • 4. Keemilised elemendid - kõrvalalarühmad, happed-alused 09.03.07

  • 5. Keemilised ühendid (atomaarsed, molekulaarsed) 16.03.07

  • 6. Keemiline side I 23.03.07

  • 7. Keemiline side II 30.03.07

  • 8. Litosfäär I (üldküsimused) 06.04.07

  • 9. Litosfäär II (muld, saastajad) 13.04.07

  • 10. Hüdrosfäär I (vesi, omadused) 20.04.07

  • 11. Hüdrosfäär II (saastajad) 27.04.07

  • 12. Atmosfäär I (üldküsimused) 04.05.07

  • 13. Atmosfäär II (aerosoolikeemia) 11.05.07

  • 14. Atmosfäär III (saastajad) 18.05.07

  • 15. Biosfäär I (ainete ringkäigud) 25.05.07

  • 16. Biosfäär II (elu kui keemia – eksam, adrenaliin!) 01.06.07



Eksam 2 AP 01. juuni 2007 ½ hindest: test+küsimus ½ hindest: referaat+jooksvad tööd (3 tööd testi ja ülesannete vormis)



Referaatide teemad

  • 1.     Keemilised elemendid ja nende ühendid merevees (huvitavaid fakte keskkonnaohtlikkuse seisukohalt). Mereline aerosool.

  • 2.     Aerosooliosakeste keemilisest koostisest

  • 3.     Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ohtude hindamine.

  • 4.     Mullas leiduvate keemiliste elementide ja ühendite päritolu. Keskkonnaohtlikkus. Kontinentaalne aerosool.

  • 5.     Kasvuhoonegaaside keemiline iseloomustus

  • 6.     Metanool kui alternatiivne kütus

  • 7.  Vee keemia (elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahustes, radikaalide ja ioonide teke atmosfääris)

  • 8. Aerosooliosakesed metsa kohal. Keemiline koostis.



2007. aasta referaadid

  • 1. Kasvuhoonegaaside keemiline iseloomustus

  • (Meelis)

  • 2.

  • 3.



Kirjandus

  • T.L. Brown, H.E. LeMay, B.E. Bursten - Chemistry - the Central Science, Prentice Hall, Inc., 2006.

  • S. Manahan - Environmental Chemistry N-Y.

  • R. Kümmel, S. Papp - Umwelt Chemie Berlin, 1992.

  • H. Timotheus "Praktiline keemia", AVITA, 1999.

  • Keemia käsiraamatud ja muu materjal omal valikul TÜ raamatukogus või Internetis.



SISSEJUHATUS - KEEMIA AJALOOST

  • 17.-18. saj. kujuneb keemia iseseisvaks teaduseks

  • Boyle (1635-1691), Becher (1635-1682) ja Strahl (1659-1734), Priestley (1733-1804), Lavoisier (1743-1794), Proust (1754-1826), Dalton (1766-1844), Avogadro (1766-1856), Gay-Lussac (1778-1850), Berzelius (1779-1848), Cannizzaro (1826-1910), Kekule (1829-1896), Mendelejev (1834-1907), Lothar Meyer (1830-1895), Ostwald (1823-1932), Arrhenius (1859-1927)…

  • Pauling (1901-1994) – keemiline side

  • Crutzen, Molina, Rowland - osoonikihi uurijad, 1995 Nobeli preemia keskkonnakeemias



Looduses

  • leidub elemente kuni jrk nr-ni 92 (uraan). Suurema jrk nr-ga (tuumas olevate prootonite arvuga) elemendid on tehislikud.

  • Näiteks: Hassium Hs, 108-s element

    • 208Pb + 58Fe = 265Hs + 1n
  • Ülirasked elemendid võivad tekkida supernoovade plahvatustel tähtedel.



“Chemistry – the Central Science” 2006

  • Perioodilisuse tabelis ruumi 116-le elemendile, neist 111-le on olemas nimetus:

  • 103 Lr lavrentsium (Lawrence), 104 Rf razefordium (Rutherford), 105 Db dubnium (Dubna), 106 Sg siiborgium (Seaborg), 107 Bh boorium (Bohr), 108 Hs hassium (Hassium), 109 Mt meitneerium (Meitner),

  • 110 Ds darmstadtium, 111 Rg röntgeenium.

  • Veel: Nobel (No 102), Mendelejev (Md 101), Ferm (Fm 100), Einstein (Es 99), California (Cf 98), Berkeley (Bk 97), Curie (Cm 96), Ameerika (Am 95) on jäädvustatud keemiliste elementide nimedesse.



AINE

  • Heterogeenne segu

  • homogeensed segud

  • Lahus

  • puhtad ained

  • Ühend elemendid

  • AINE  STRUKTUUR/KOOSTIS 

  • OMADUSED KASUTAMINE



Üldtuntud keemilised ühendid

  • Valem Lihtne nimetus Keemiline nimetus

  • CO vingugaas süsinikmonoksiid

  • NH3 ammoniaak trivesiniknitriid

  • CO2 kuiv jää tahke süsinikdioksiid

  • N2O naerugaas dilämmastikoksiid

  • CaCO3 lubjakivi, kriit, marmor kaltsiumkarbonaat

  • CaO kustutamata lubi kaltsiumoksiid

  • Ca(OH)2 kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid

  • NaHCO3 söögisooda naatriumvesinikkarbonaat

  • Mg(OH)2 magneesium-piim magneesiumhüdroksiid

  • CaSO4.2 H2O kips kaltsiumsulfaadi dihüdraat

  • NaNO3 salpeeter naatriumnitraat

  • NH4Cl salmiaak ammoniumkloriid

  • NH4NO3 ammoniumnitraat

  • SiO2 liiv, kvarts siliitsiumoksiid, ränioksiid



Närvigaas

  • 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva. Kloorgaas Cl2.

  • I maailmasõja ajal kasutati üle 21 erilise kemikaali keemiarelvana, 7 nendest oli toodetud suurtes kogustes (fosgeen, HCN ja sinepigaas, difosgeen, kloorpikriin, CNCl tsüaankloriid, Cl2 )

  • KEEMILISI RÜNDEAINEID jagatakse toime järgi inimorganismile: 1) Neuroparalüütilised, närvigaasid (tabuun, sariin, somaan, Vx-gaasid)

  • 2) Üldmürgitavad (HCN, tsüaankloriid, CO)

  • 3) Lämmatavad (Cl2, fosgeen COCl2, difosgeen)

  • 4) Ärritavad (kloorpikriin, klooratsetofenoon, adamsiit, CS) teovõimet halvavad, pisarate vool, suurtes kogustes lämmatavad, sööbivad ja üldmürgistavad. On mõeldud isikkooseisu kurnamiseks.

  • 5) Sööbivad (ipriit)

  • 6) Psühhokeemilised (heroiin, fentanüül, LSD = lüsergiinhappe dietüülamiid) häirivad kesknärvisüsteemi, inimese normaalset psüühikat; kas depressiivse, stimuleeriva või hallutsinogeense toimega.



Ü L D M Õ I S T E D

  • Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav. Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Atmosfäär on kihilise ehitusega.

  • Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. ~3/4 maismaast on mered ja ookeanid.

  • Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor.

  • Biosfäär - hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri.

  • Biosfääri keskne sõnum on elusaine. Ulatub osoonikihini 20-25 km ja 16 km sügavusele maakoores.



Vesi

  • Teatud tingimustes on liigjoomine palju kahjulikum kui vähene janu kustutamine.

  • Liigvesi võib viia hyponatreemiani, so meie veres väheneb oluliselt naatriumi Na kontsentratsioon.

  • (Mitu maratoni jooksjat jäid tõsiselt haigeks; on surmajuhtumeid hyponatreemiast tungitud ajutursest).

  • Normaalselt on veres 135-145 mM (millimooli) naatriumi.

  • Alla 125 mM on tunda peapööritust ja ebameeldivat tunnet.

  • Alla 120 mM on kriitiline piir.

  • Sportlased higistavad Na välja ja mineraalideta vee joomisega veri lahjeneb veelgi.



Veest veel…

  • Inimese organismis on ~60% vett; ajus ~70%; kopsudes ~90%. Umbes 83% meie verest on vesi, mis aitab omastada toitu, viia välja jäätmeid, hoida keha temperatuuri. Inimene vajab keskmiselt 2,4 liitrit vett ööpäevas, osalt juues, osalt toidu kaudu.

  • Mineraalvee mõju inimorganismile: Vesi, milles 1,5-3 g/l kuiva jääki, mõjub pideval kasutamisel tervistkahjustavalt. Suureneb kudede hüdrofiilsus (vee "armastus"), toimub vee peetus organismis. Diurees (uriini eritus) väheneb 30 - 40%. Mineraalvesi kustutab halvemini janu, mõjub mao sekretoorsele tegevusele, muudab sool-vesi tasakaalu organismis. Võib esineda kõhuhäireid (eriti, kui vees on palju Na ja Mg sulfaate).

  • Halvasti mõjub ka väga väikese soolsusega (<0,8 g/l) vee pidev (kauaaegne) kasutamine. Muutub sool-vesi tasakaal organismis (rakusisene ja rakuväline tasakaal) ja Na-soolad lähevad verre.



Yüklə 461 b.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə