I korpus – Case



Yüklə 84,98 Kb.
tarix21.06.2018
ölçüsü84,98 Kb.
#50071

I Korpus – Case



Korpus on metallist või plastmassist kast, milles asetsevad arvuti sisemised komponendid. Korpus kaitseb arvutit väliste mõjude eest (näiteks tolm) ja kasutajat ning teisi seadmeid müra, elektriliste signaalide ja muu võimaliku kiirguse eest. Samuti tagab arvuti struktuursuse ja aitab kaasa jahutusele.

Korpuse juures on olulised:


  • müra tase

  • organiseeritus (komponentide asetus)

  • Jäikus

  • Disain

  • Kettalahtrite arv ja suurused



Tüübid:


  • mid-tower

  • desktop

  • full tower

  • mini tower

  • slimline

  • ebastandartsed




Case Style

Size

External Bays

Internal Bays

Cooling

Power Supply

Cost

Full Tower

Large

2 + 4 or more

3 to 5 or more

Best

250 to 375 +

High

Mid Tower

Med

2 + 3

2 to 4

Better

200 to 300

Med

"Midi" Tower

Small to Med

2 + 2 or
2 + 3

2 to 4

Good

170 to 300

Low to Med

Mini Tower

Small

2 + 2

2 or 3

Good

170 to 250

Low

Desktop

Small

2 + 2

1 or 2

OK

150 to 230

Low

Slimline

Very Small

1 + 2

1 or 2

Worse

90 to 200

Low


Standardid:


  • AT

  • ATX

  • NLX

  • WTX


Vaata: http://www.pcguide.com/ref/case/form.htm

II Toiteblokk – power supply



Toitebloki ülesanne on tagada arvutikomponentide varustamine õige pingega vooluga.

Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda trafosid. Toiteblokid kiirgavad kõrgsagedussignaale.



Toitebloki puhul on oluline jälgida:


  • Stabiilsust

  • Jahutust

  • Energiasäästlikust

  • Võimalusi arvuti laiendamiseks

Võimalikud pinged/signaalid:


  • GPU – good power up – näitab kas sissetulev ja sellest lähtuvalt ka kõik väljaminevad pinged on piisavad ja stabiilsed

  • +12V – kettaseadmed, ventilaator, ISA port (kollane juhe)

  • +5V – emaplaat, AT emaplaadi puhul ka protsessor, tegelikult küll emaplaat konverteerib protsessori jaoks 3,3 V peale (punane juhe)

  • +0V maandus (must juhe)

  • -12V serial port (sinine juhe)

  • -5V disketiseadme kontroller (valge juhe)

  • Soft power signaalid - ATX puhul võimaldavad tarkvaralist shutdowni jms.




Pinge

Voolutugevus

Võimsus

+5V

20,1 A

100,5 W

+12V

7,8 A

93,6 W

- 5V

0,3 A

1,5 W

- 12V

0,3 A

3,6 W



Pistikud:


Flopi kastutab pooletollist voolupistikud, kõvaketta ja CD-ROMi veidi suuremaid, AT emaplaadi puhul kaks voolupistikut emaplaadile (mustad juhtmed keskele), ATX emaplaadi puhul ainult üks voolukaabel. Jämedam must kaabel läheb power lüliti juurde (NB 220V).
Toitebloki keskmine võimsus on 250W. Serverite puhul on toiteblokid tihti dubleeritud, et saaks käigupealt vahetada.

Toiteblokkide tüübid:


  • XT – suured ja kohmakad, power nupp küljepeal 63,5W

  • AT – power nupp ees 180W

  • Baby AT – väiksem kui AT, võimsus enam-vähem sama

  • LPX – slimline korpuste jaoks – võimsus väiksem kui ATl

  • ATX/NLX – täiesti uus standard – softpower, 3,3V prosele, suurem võimsus jms.

  • SFX – ATX väiksem versioon slimline ja desktop korpuste jaoks; võimsus 90W

  • WTX – ATX arendus serverite jaoks – väga võimas, kuni 800W, topelt ventilaatorid.



III UPS – Uninterruptable power supply



UPS on seade, mille eesmärgiks on kaitsta arvutit pingekõikumiste ja ootamatute elektrikatkestuste eest.

UPSi puhul on oluline:


  • Palju energiat mahutab

  • Tööaeg antud tarbimise piires



Tüübid:


  • offline/standby UPS – vooluvõrgust läheb vool läbi pingemuhkude taandaja ja madalpääse filtri ning läbi lülituse otse arvutisse, kui vooluvõrgust vool kaob toimub ümberlülitus akule. Aku on converteri(vahelduvvool-alaliseks) ja inverteri(alalisvool-vahelduvaks) vahel. (square wave)

  • Ferro-resonant standby UPS – vooluvõrgust vool lülitusse, sealt 3 mähisega transformaatorisse. Aku aktiveeritakse jälle alles peale voolu kadumist. Võrreldes eelmisega transfer time peaaegu olematu.(modified square wave)

  • Line interactive UPS - Vooluvõrgust vool seadmesse, mis ühendab akulaadija, converteri,inverteri ja lülituse, akut kasutatakse probleemide puhul välispingega, väike transfer time. (sine wave).

  • Online UPS – kogu aeg kasutatakse akut, mida pidevalt laetakse. Transfer time puudub; suur energaikadu. (väga ilus sine wave).



Tarkvara:


  • status – koormatus, aku seisund jne.

  • Logs – voolukõikumiste logid.

  • Diagnostics – diagnostika

  • PC-Alarms – võimalikud teated, läbi võrgu jms.


UPSi akud on flooded cell tüüpi akud, mis kestavad umbes 10 aastat.

LED näidik:


  • online – võrguvool sees

  • on battery – aku toide

  • overload – tarbimine liiga suur

  • site wiring fault – vale faas või maandus puudu

  • replace battery – vaheta akut

  • low battery – aku tühjaks saamas

  • battery status – aku seis

  • load status – võimsuse seis.


IV Süsteemi BIOS – basic input output system



BIOS viib läbi alglaadimise, on madaltaseme tarkvara, mis on realiseeritud ROM põhimõttel. Alglaadimisel pöördub protsessor koheselt BIOSi poole.

Software layer model:


0 – riistvara

1 – süsteemi BIOS

2 – Op. süsteem

3 – rakendus



Alglaadimise käik:


  1. Toitebloki käivitamine ja initsialiseerimine

  2. BIOS ROMi aadress FFF0h ütleb prosele, mis edasi saab.

  3. POST – power on self test – kas põhilised tükid on olemas

  4. Otsitakse videokaarti BIOSt ja käivitatakse tavaline BIOS

  5. Kontrollitakse, kas teisel seadmetel on ka BIOS

  6. BIOS näitab startup screeni

  7. mälu ja controllerite testid

  8. ressursside kokkuarvamine

  9. kui BIOS toetab PnP-d jagatakse seadmetele ressursid välja

  10. Summary screen – pordid mälud kettad.

  11. Otsitakse seadet, kust op. süsteem bootida

  12. Otsitakse üles MBR või boot sector

  13. Normaalsel käivitusel võtab op.süsteem üle.

  14. Juhul kui ei leitud booditavat koodi järgneb veateade.



V Arvutisüsteemi mälu – system memory

Mälus hoitakse töötavate programmide koode ja andmeid.

ROM – read only memory  permanentne ja turvaline

RAM – random access memory – pole permanentne – no power - no RAM



ROMi tüübid:





  • ROM – tõeline ROM – sisu ei saa üldse muuta

  • PROM – programmable ROM – sisu saab üks kord programmeerida

  • EPROM – erasable programmable ROM – saab kustutada(UV kiirgus) ja kirjutada

  • EEPROM – electrically erasable programmable ROM (FLASH BIOS)



RAMi tüübid:





  • SRAM – static RAM – toitevoolu olemasolu korral peab andmeid meeles ilma mälu värskendamata (prose cache). Kiire ja kallis, pole vaja refresh lülitusi.

  • DRAM – dynamic RAM – vajab refresh lülitusi, mis kujutavad endast lihtsalt andmete lugemist.


Sünkroonse ja asünkroonse DRAMi vahe on selles, et sünkroonsel DRAMil on koordineeritud taktsagedus st. prose teab kuna andmed tulevad.
Mälu kontroller on chipseti sisse integreeritud loogikalülitus, mis juhib mälu tööd.
Mälu siin on komplekt elektroonikat, mis liigutab andmeid mällu ja sealt tagasi. Paljudes arvutites on mälu ja protsessori siin kiiruse huvides ühildatud.

Mälu siin koosneb andmesiinist ja aadressisiinist. Aadressisiini suurus näitab palju andmeid on võimalik adresseerida:



  • 24 bitti – 16 MB

  • 32 bitti – 4 GB

  • 36 bitti – 64 GB

Kuna protsessorite taktsagedus on kordi suurem mälusiini omast on kasutuses protsessori sisemise ja süsteemi taktsageduse kordaja – multiplier.


Pöördumisaeg – memory access time – Mälust andmete lugemise ja kirjutamise kiirus (ns) – ajavahemik andmete küsimisest saamiseni.

Mälu kiibid:


Kiipide suurust mõõdetakse bittides 16Mbit=4Mbit*4

4*1024*1024=4194304 aadressi, 4 bitti igal aadressil  vajab 22 bitist siini, mille teostamisest piisab 11 pinnist 11x11 maatriksi tõttu.



Mälu moodulid:


  • SIMM – single inline memory module – 30 ja 72 pin

    • 30 pin SIMM 1-16 MB aadressisiin 8 või 9 bitti

    • 72 pin SIMM 1-32 MB aadressisiimn 32 või 36 bitti




  • DIMM – Dual inline memory module – 64 bitti või 72 bitti aadressi siin

  • SODIMM – kasutatakse läpakates

  • DDRRAM – double data rate RAM – 1 taktiga vahetatakse prosega infor 2 korda.

  • RIMM – rambus inline memory module – 184 pin – suur töökiirus


Paarsuskontroll – iga 8 biti kohta 1 kontrollbitt, mis võimaldab avastada vea paaritu arvu vigaste bittide korral. Ei paranda vigu ega aeglusta süsteemi töökiirust.

ECC – error correction code – toimib suurema bloki bittide peal ja võimaldab avastada1-2 bitiseid vigu, sealjuures 1bitiseid vigu ka parandada. Süsteemi jõudlus väheneb kuni 3%

Parity logic – mingi imelik süsteem, mis pentiumite puhul ei toimi.

Moodulite suurused:


  • SIMM 8(binMB)x32(bit) 60(ns) = 32 MB

  • DIMM 4x64 = 32 MB



Kiire vahemälu – Cache


Cache on puhver aeglasema ja kiirema seadme vahel, mille ülesandeks on andmevahetuse kiirendamine.

Cache liigid:


  • L1 (primary cache) – Kiireim mälu arvutis, integreeritud, vajalik CPU sisemisteks operatsioonideks

  • L2 (secondary cache) – suurema mahuga aga aeglasem. Paigutatud emaplaadile või integreeritud prose boxi lähedusse

  • Disk cache – andmete bufferdamiseks RAMi ja kettaseadme vahel

  • Perifeerial cache – perifeeria seadmete jaoks.



Cache töö:


Cachimine on kasulik tegevus, sest 512 kbitti L2 cache peale võib bufferdata 64 MB RAMi, nii, et nõudmised on 90% täidetud.

Cachimise strateegiad:


  • kui loetakse midagi aeglasema seadme pealt, siis on tõenäoline, et seal läheduses olevat infi on järgmisena vaja st. ennustatakse, mis infi vaja läheb.

  • Kui on vaja saata andmeid aeglasema seadme peale siis on tõenäoline, et tuleb õige pea veel andmeid mida saata.

  • Prose täidab töö käigus tsükliliselt palju kordi lihtsaid koodilõike, mida on kasulik cachis hoida.


L2 Cache töö:

  • Hit – andmed on caches peegeldatud

  • Datastore – tegelike andmete säilitus mälu.

  • TagRAM – sildimälu-järjepidamine selle üle millised andmet on datastoris peegeldatud.

  • TagRAMi suurus määrab ära bufferdatava RAMi suuruse. TagRAM otsustab kas hit või mitte.

  • Datastores liigutatakse korraga 32 baiti e 256 bitti infot.



Cache write policy:


  • write back – Kui süsteem tahab RAMi kirjutada ja see osa RAMist on bufferdatud siis muudetakse andmed ainult caches, RAMi uuendatakse siis kui see on vältimatu. (stale oht).

  • Write through – andmed kirjutatakse üle nii caches kui RAMis – on aeglasem.

Normaalse töö puhul pole stale probleem, sest tänu dirty bitile teab arvuti kuna andmeid uuendada. Selliste buffrite puhul kus üks pool on permanentne võib staliga probleeme tekkida.




VI Siinid – system bus



Siin on kanal seadmete vahel info vahetamiseks.

Siinid jagunevad:


  • sisemised siinid – ühendavad emaplaadi küljes olevaid seadmeid

  • välimised siinid – ühendavad välimisi I/O seadmeid



Siin koosneb kolmest komponendist:


  • andmesiin – databus – edastab andmeid

  • aadressisiin – address bus – edastab aadresse kuhu andmed panna

  • juhtsiin – control bus – juhib eelmiste tööd



Siinide tüübid:


  • Processor bus

  • Cache bus

  • Memory bus – 64 bitti

  • Local I/O bus (VLB, PCI) – 16 bitti

  • Standard I/O bus (ISA) – 8/16 bitti


Bridge – kindlustab siinide omavahelise suhtlemise

PCI – Pheripherial component interconnect (helikaardid, võrgukaardid vanemad videokaardid)

Siinide olulised parameetrid:


  • ribalaius – buswidth – läbilaskevõime Mb

  • andmeosa laius – bittides

  • kiirus – palju on ajahetkes võimalik andmeid vahetada Mhz




Tüüp

Andmeosa laius

kiirus

Ribalaius

8 bitine ISA

8 bitti

8,3 Mhz

7,9 Mb/s

16 bitine ISA

16 bitti

8,3 Mhz

15,9 Mb/s

EISA

32 bitti

8,3 Mhz

31,8 Mb/s

VLB

32 bitti

33,3 Mhz

127,2 Mb/s

PCI

32 bitti

33,3 Mhz

127,2 Mb/s

PCI 2.1

64 bitti

66,6 Mhz

508,6 Mb/s

AGP

32 bitti

66,6 Mhz

254,6 Mb/s

AGP x2

32 bitti

2x66,6 Mhz

508,6 Mb/s

AGP x4

32 bitti

4x66,6 Mhz

1017,3 Mb/s



VII Arvutisüsteemi ressursid – System ressources


IRQ – interrupt request

DMA – direct memory access – suhtleb mäluga vahetult ilma protsessori abita

I/O ports – komplekt mälupesasid
IRQ katkestustabel:

  1. system timer

  2. klaviatuur

  3. kaskaadi tõttu kinni

  4. PCI

  5. PCI

  6. PCI

  7. PCI

  8. printerport

  9. kaskaadi tõttu kinni

  10. vaba

  11. vaba

  12. tihti USB

  13. PS/2 hiir

  14. ujukoma protsessor

  15. HDD

  16. HDD


I/O ports – 378h … 3F8h
DMA:

  1. mälu refresh

  2. helikaart

  3. floppy

  4. SCSI/modem

  5. kaskaadi tõttu kinni

  6. helikaart

  7. tühi

  8. tühi



VIII Masssalvestusseadmed




Floppy:


On kahepoolsed, st. kasutatakse mõlemat poolt andmete hoidmiseks.

Disketid kasutavad FAT 12. FATis on kirjas faili alguse või lõpu tunnus



Cluster – 2 liidetud sektorit

Slack – kasutamata clusteri osa

Flopi teeb umbes 300 pööret minutis, kõik flopid kasutavad SA-400 liidest.



Tüübid:


  • 8” – pehme floppy

  • 5 ¼” - pehme floppy

  • 3 ½”



Tihedus:


DD – double density

HD – high density


5 ¼ DD – 360 K

3 ½ DD – 720 K

5 ¼ HD – 1,2 MB

3 ½ HD – 1,44 MB



Adresseerimine:


0 ja 1 pool

0-79 rada

0-18 sektorit

1 sektor – 512 baiti



Kõvaketas:


Kõvaketas koosneb õhukestest magnetkihiga andmeid säilitavatest ketastest (3–5), mis on suletud metallkesta. Andmed paiknevad magnetiliselt polariseeritud väljadel. Iga ketta kohta on 2 lugemis/kirjutamis pead, mis asuvad ketastest umbes 3/1000 mm kõrgusel. Akurraator on seade, mis liigutab kirjutamis/lugemis päid.

Olulised näitajad:


  • Kõvaketaste pöörlemiskiirused on 6400, 7200 ja 10000 rpm.

  • Internal transfer rate – kui kiiresti loetakse informatsioon kontrollerile.

  • Burst transfer rate – kui kiiresti kannab liides andmeid üle.

  • Sustained transfer rate – pidev ülekande kiirus, näitab kui kiiresti liigub informatsioon seadme ja arvuti vahel.

  • Access time (keskmine päringu kiirus) = seek time (õige rajani jõudmiseks kuluv aeg) + latency (plaatide pööramiseks kuluv aeg, et pea jõuaks konkreetsesse punkti)

  • Müratase


Interleaving – põhimõte, mille kohaselt sektorid ja klusterid ei asu kettal järjest.

MBR – master boot record – esimese raja esimene sektor, kus asub partitsioonide tabel.

IX Videokaardid ja monitorid – videocards and VDUs




Videokaardid:


Videokaart toodab pildi monitori jaoks. Selle käigus muudetakse digitaalsignaal analoogsignaaliks (CRT mitte TFT puhul)

Videokaardi komponendid:


  • kuvaprotsessor – lülitus, mis tekitab pildimällu pildi kuvarile saatmiseks.

  • Pildimälu – frame buffer – siin säilitatakse digitaalsel kujul kõigi kuvarile saadetavate pikslite väärtused.

  • RAMDAC – digitaal-analoog muundur – teisendab pildimälu sisu analoogsignaaliks.

  • Draiver – programmijupp, mis tõlgib videokaardile, mida teha.



Olulised näitajad:


  • Pildimälu suurus

  • RAMDACi kiirus Mhz – pikslite arv sekundis mille RAMDAC analoogkujule viib ja kuvarile saadab

  • Resolutsioon

  • Värvussügavus

  • Vertikaalne värskendussagedus – mitu korda sekundis RAMDAC pildimälust loeb.



Monitorid:



CRT – cathod ray tube – elektronkahur, mis tekitab elektronkiire.

  • sagedusel üle 85 hz pole värelus nähtav

  • võimsus 60-150 W

  • reageerimiskiirus pole märgatav

  • vaatenurk 150 kraadi

  • hea värvikvaliteet

  • suhteliselt odav

LCD – liquid crystal display

  • värelus puudub

  • võimsus 25-40W

  • reageerimisaeg 20-30 ms.

  • Ettemääratud resolutsioon

  • Vaatenurk 110 kraadi

  • Esineb pikslivigu

  • Pole tundlik magnetvälja suhtes

  • Digitaalne sisendsignaal DVI

  • Parem heledus



Olulised omadused:


  • diagonaal

  • punktisamm

  • horisontaallaotussagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine CRT ekraanile e. 1 sekundi jooksul kuvatavate piksliridade arv. (24-115khz)

  • vertikaallaotussagedus – kui kiiresti vahetatakse pilti (hz)


LCD jaguneb passiiv(STN, DST, FCSTN)- ja aktiivmaatriksiks (TFT).

X Skännerid ja printerid - scanners and printers




Skännerid:


Skänner on seade, mis viib graafilise kujutise üle digitaalkujule (töötab koopiamasina põhimõttel)

OCR – optical character recognition



Tüübid:


  • flatbed scanner

  • projektsiooni skänner

  • käsiskänner

  • trummelskänner



Olulised näitajad:


  • toonieraldus – bit depth (24 bit)

  • resolutsioon – 300x300 dpi või 600x600 dpi

    • optiline – pikslite tegelik arv

    • interpolated – mitu punkti “leiutatakse” kahe reaalse vahele.

  • dynamic range – võime värve edasi anda 0-5

  • ühendus – USB, parallel port, DIN, LPT

  • tarkvara



Printerid:

Levinumad tüübid:


  • maatriks – 200-300cps – tähemärgid sakilise servaga

  • tindiprinterid – 7 ppm – probleemideks feathering (ebapuhtad servad) ja bleeding (tindi valgumine alla)

    • thermal wax

    • piezoelectric

    • bublejet

  • laser/led – 15 ppm



XI Modemid - modems



Modem on lisaseade, mis moduleerib ja demoduleerib signaale.

Modemid jagunevad:


  • sisemised modemidPCI siinil

    • ei vaja autonoomset toidet

    • odav

    • ei vaja lisaruumi

    • ei kasuta ära serial porti

  • välimised modemid

    • töökindlamad

    • kallimad

    • kerge paigaldada

    • autonoomne restart

  • PMCIA modemid – sülearvutite jaoks.

  • Nullmodem – kaabel kahe arvuti vahel

56 bps modemi maksimaalkiirus on 7KB/s



XII RAID



RAID – redundant array of independent discs – kõvaketaste massiiv. Meetod mitmete kõvaketaste kokkusobitamiseks, et saavutada suuremat töökindlust või kiirust. Ühe partitsiooni alla võib kuuluda mitu kõvaketast. Raide on nii riistvaralisi (kettakontroller) kui tarkvaralisi (Linuxi puhul).


  • RAID linear – suur virtuaalne partitsioon, mis ei paku suuremat töökindlust ega andmekaitset.

  • RAID striping – pidev jada kettablokidest.



Tüübid:


  • RAID-0 – olemasolevatest kettastest üks suur massiiv, mis tagab suurema lugemiskiiruse.

  • RAID-1 – mirroring – paaris kettaseadmed dubleerivad üksteist

  • RAID-4/5 – paarsuskontrolliga n+1 ketast – tagatud on stabiilsus ja suurem kiirus, 1 ketta tõrke puhul saab andmed taastada.



XIII SCSI



SCSI – small computer system interface. IDE alternatiiv, mis võimaldab ühendada arvutiga kõvakettaid, skännereid ja CD/DVD-ROM. On kiirem ja kvaliteetsem, võimaldab kasutada rohkem seadmeid kui IDE. SCSI kaardid omavad oma ROM-BIOSi.
8 bitise(narrow) SCSI korral saab kasutada 8-1=7 seadet (1-kontroller)

16 bitise(wide) SCSI korral saab kasutada 16-1=15 seadet

SCSI siinikiirused:





Narrow

Wide

Regular – 5 Mhz

5 Mb/s

10 Mb/s

Fast – 10 Mhz

10 Mb/s

20 Mb/s

Ultra fast 20 Mhz

20 Mb/s

40 Mb/s

On olemas ka serial SCSI (FireWire), mis kasutab jadasignaale ja on väga kiire 400Mhz.



SCSI seadmeid kasutatakse enamasti serverites (hot swap st. käigupealt vahetatavad).

XIV Emaplaat – motherboard



Emaplaat on arvuti põhiline komponent, mis määrab jõudluse, ülesehituse ning kasutatavate seadmete tüübid. Kogu andmeedastus käib läbi emaplaadi.

Tüübid:


  • AT

  • Baby AT –

    • väiksem kui AT;

    • problemaatiline kuna protsessori pesa jäi jalgu pikematele kaartidele;

    • COM, LPT ja teiste portide ühendused toodud kaabliga korpuse tagaküljele.

  • ATX –

    • integreeritud I/O portide pistikud

    • integreeritud PS/2

    • keeratud 90 kraadi, millega vähendati kettaseadete takistust.

    • Vähendatud laienduskaartide takistust

    • Parem jahutus

    • Parem toitebloki pistik

    • Softpower toetus

    • 3,3 V toetus

    • AGP port

  • LPX ja mini LPX – Western Digitali poolt välja töötatud masstoodangu komplektide jaoks.

    • Ruumi efektiivsem ärakasutamine

    • RAISER kaarti kasutus

    • Integreeritud video ja pordid

  • NLX

    • RAISER kaarti kasutus

    • Parem disain suuremate mälumoodulite jaoks

    • AGP

    • Parem soojusjuhtivus

    • Toetab nii desktop kui tower tüüpi korpust



XV Kiibistik – chipset



Chipset on kontroller, mis määrab:

  • palju saab kasutada mälu

  • palju saab kasutada L2 cache

  • mis tüüpi mälu saab kasutada

  • mälupesade arvu emaplaadil

  • paarsuskontrolli olemasolu

  • protsessori piirkiiruse


Chipset tõlgib protsessori palvet mälust andmete saamiseks ja bufferdab siine.
Yüklə 84,98 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə