Botaanika 1



Yüklə 39,73 Kb.
tarix30.04.2018
ölçüsü39,73 Kb.
#40590

Botaanika 2.



*BOTAANIKA ON teadus taimedest
*Botaanika eriharud: taime-…

  1. Morfoloogia

    1. anatoomia

    2. tsütoloogia

    3. embrüoloogia

  2. Süstemaatika

    1. florograafia

  3. Taimegeograafia

  4. (Taime-)ökoloogia

  5. Taimefüsioloogia

  6. Paleobotaanika


*Botaanika seosed:

  1. Agronoomia

  2. Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus)

  3. Looduskaitse


*Botaanika areng

Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon

Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos)

Tänapäevane botaanika

algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine

19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks)

Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole?

TAIME RAKK
Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke)

Raku ehitus: vt üldbioloogia

Taimerakule tähelepanuväärne


  1. Organellid

    1. Plastiidid

        1. Proplastiidid

        2. Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma

        3. Kromoplastid

        4. Amüloplastid (leukoplastid)

Tekised

  1. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga

    1. Kristallid (Ca-oksalaat)

  2. Varuained

    1. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest

    2. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!)

    3. Õlitilgad

  3. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal

  4. Raku kest

    1. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab

    2. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos mitsell mikrofibrillid fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos)

    3. Puitumine (ligniin)

    4. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin)

    5. Ränistumine

    6. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti)

    7. Poorid (esmane rakukest)


TAIME KOED

Ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude rühmad moodustavad koe


Kudede liigitus:

  1. Alg- ja püsikoed

  2. Parenhüümsed ja prosenhüümsed koed

  3. Elusad ja surnud koed

  4. Liht- ja liitkoed; idioblastid (üksikur erinevad rakud koes), rakuvaheruumid (skisogeenne – lamell puruneb, matseratsioon – lamell laguneb keemiliselt, lüsigeenne – rakud surevad ja lagundatakse)

  5. Primaarsed ja sekundaarsed



1Algkoed


    1. Esmased ja teisesed

    2. Asukoha järgi:

      1. Tipmine (apikaalne) (vars, juur)

        • Initsiaalrakud või kiirdrakk (samblad, sõnajalgtaimed)

        • Protoderm kattekude

        • Prokambium juht- ja tugikude ning kambium

        • Põhimeristeem põhikude

      2. Külgmine (lateraalne) = kambium: teiskasv

      3. Vahe (interkalaarne)

      4. Haava (kalluse; sek)

      5. Korgi (fellogeen; sek)



2Põhikoed (põhiparenhüüm)

Funktsiooni järgi


    1. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude)

      1. Sammaskude

      2. Kobekude

    2. Säilituspõhikude (tärklis, suhkrud, valk, rasv, hemitselluloos)

    3. Veesäilituskude

    4. Aerenhüüm

Paiknemise järgi:


    1. Esikoore põhikude

    2. Säsi

    3. Säsikiired (ksüleemi- ja floeemi põhikude)



3Kattekoed


    1. Välimised

      1. Primaarne: epiderm

        • Maapealsetel osadel

          1. katab lisaks kutiikula ja/või vaha, karvad, trihhoomid

          2. paiknevad õhulõhed

        • Juurtel nimetatakse epibleemiks; epifüütide juurtel juurenahaks

        • Kattekoeks on ka sageli vahetult epidermi all paiknev hüpoderm ja esikoore väliskiht: eksoderm

      2. Sekundaarne: korgikiht e periderm

        • Korp

    2. Sisemised

        • Epiteel (vaigukäikudel)

        • Endoderm juure kesksilindril



4Tugikoed


    1. Kollenhüüm: primaarne, elusatest rakkudest; nurk, plaat, kobe

    2. Sklerenhüüm: sekundaarne, täiskasvanuna toimib surnud rakkudena, rakukestad enamasti puitunud; sklereiidid, puiduliud, niinekiud



5Juhtkoed


    1. Ksüleemi (puiduosa) juhtkude

      1. Trahheed ja trahheiidid: surnud

      2. Poorid

      3. Spiraal-, rõngas-, (võrk-) astrik-, poor-

      4. Primaarne (proto-, meta-) ja sekundaarne ksüleem

      5. Tüllid

    2. Floeemi (niineosa) juhtkude

      1. Sõeltorud: elusad

      2. Sõelplaadid

      3. Kalloos (eriti kaheidukehelistel)



6=5a. Juhtkimp


    1. Ksüleem

      1. Juhtkude

      2. Puidukiud

      3. Ksüleemi põhikude

    2. Floeem

      1. Juhtkude

      2. Saaterakud

      3. Niinekiud

      4. Floeemi põhikude

    3. Kambium: avatud ja kinnine juhtkimp

    4. Mittetäielik j; redutseerunud j.

    5. Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal:

      1. Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)

      2. Kollateraalne (sagedasim)

      3. Bikollateraalne (kõrvitsalistel)

      4. Radiaalne (juurtes)

    6. Kimbutupp (sklerenhüüm, kollenhüüm)



7Erituskoed


    1. Sekreet ja ekskreet

    2. Eritatavad ained jäävad taime

      1. Piimasooned (eritus, juht, säilitus)

        • Lülilised (ühendustega, ühendusteta)

        • Lülitud (hiiglaslikud)

      2. Idioblastid (limad, alkaloidid, parkained, Ca-oksalaat

      3. Mahutid ja käigud: vaigu-, lima-,...

    3. Eritatakse väliskeskkonda

      1. Näärmekarvad, näärmeepiteel

      2. Nektaariumid

      3. Hüdratoodid


ÕIS

Muundunud lühivõrse:  käbi

Õis  vili

1Osad:


    1. Tupplehed (+ välistupp)

    2. Kroonlehed

      1. Perigoon

    3. Tolmukad

      1. Staminoodid

    4. Emakad

    5. Õie põhi

    6. /õie raag/

    7. nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid



2Osade paiknemine


    1. Spiraalne, tsükliline, hemitsükliline

      1. Õie ringid

    2. Kokkukasvamine: ringi piires, ringidevaheline

    3. Liit- ja lahksugulised õied. –taimed.

    4. Ülemine ja alumine sigimik



3Õisikud: sünantium


Milleks?

4Tolmlemine


    1. Mittetolmlemine: apomiksis

    2. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus

    3. Välisjõududega:

      1. Tuul-

      2. Putuk- jt. loomad


VILI




  1. Ehitus


    1. Viljakestad: ekso- meso- ja endokarp

    2. Seeme



5Tüübid


    1. Liht- ja koguviljad; vilikonnad

    2. Ühe- ja hulgaseemnesed viljad

    3. Ava- ja sulgviljad; jaguviljad

    4. Kuiv- ja lihakad viljad

    5. Apo- ja tsönokarpsed viljad

    6. Paljas- ja rüüsviljad

Tüübid

1. a Kogukukkurvili  kukkurvili



      1. kaun

    1. Kupar

      1. Kõder, kõdrake…

    1. Pähkel, pähklike

      1. Tõru

    2. Seemnis

    3. Teris

2. a. Mari

      1. õunvili

      2. kõrvitsvili

      3. hesperiid e pomerants

    1. Luuvili

    2. Tõrsik



6Seeme


    1. Idu

    2. Varuained

    3. Seemnekest

7Viljade ja seemnete levimine


    1. Mittelevi (paigalpüsimine)

    2. Iselevi

    3. Välisjõududega

      1. Tuul

      2. Vesi

      3. Loom:

        • Sees: tahtetu

        • Küljes

        • Ahvatlev: sees, varumis-

      4. Inim


VARS

Milleks:


lehed päiksele lähemal

juhtimine



  1. Primaarne vars


    1. Kasvukuhikust:

      1. protoderm  epiderm

      2. proparenhüüm  esikoor

      3. püsimeristeem prokambium

        • protofloeem

        • prokambium 

          1. Metafloeem

          2. Kambium

          3. metaksüleem

        • protoksüleem

      4. algsäsi  säsi

    2. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi)

      1. Protosteel

      2. Aktinosteel (kiirjas: juur)  plektosteel (põimjas: kollad)

      3. Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed)

      4. Sifonosteel (toru-)

      5. Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised)

      6. Ataktosteel (:üheidulehelised)

    3. Peritsükkel (välimine kiht)  lisajuured ja -pungad



8Sekundaarne vars: teiskasv


    1. Teispuit

      1. Aastarõngad

      2. Teissäsikiired

      3. Malts- ja lülipuit

    1. Teiskoor

      1. Fellogeen: felleem + felloderm

      2. Korp

      3. Lõved

      4. Säsikiirte laiendid



9Varre muudendid


    1. Võsuastlad

    1. Säilitusvars

    2. Assimileeriv vars

    3. Köitraod

    4. Maa-alune vars = risoom

      1. (risoom-)mugul

    5. Stoolon


JUUR


Milleks?

Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks



Juure esikasv


  1. Kasvukuhik

    1. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks:

    2. Kalüptrogeen  juurekübar

    3. Pikenemis- e kasvuvööde

    4. Imamis- e differentseerumisvööde

    5. Juhtimisvööde

  2. Epibleem: talitleb imikoena

  3. Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned

  4. Radiaalne juhtkimp: aktinosteel



Juure teiskasv:


1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium

2 Peritsükkel  fellogeen



Juure muudendid


  1. Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad)

  2. Juuremügarad

  3. Mükoriisa

    1. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-)

    2. Ektotroofne (mükoderm)

  4. Haustorid

  5. Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm)



LEHT: Milleks?

Mesofüütme leht


  1. Epiderm

    1. Karvad ja papillid=näsad

    2. Kutiikula ja vahakiht

    3. Õhulõhed

      1. Sulgrakud ja õhupilu

      2. Kaasrakud

      3. Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal

  2. Mesofüll

    1. Sammas- ja kobekude

    2. C4-taimedel pärgmesofüll

  3. Juhtkimp

    1. Kinnine

    2. Kimbutupp

    3. Lehe roodumus

  4. Leheroots ~primaarne vars

    1. Eralduskiht



Lehe eritüübid


  1. kserofüütne leht

    1. Kseromorfne

      1. okas

    2. Eukserofüütne

    3. Sukulentne

  2. Veetaimede lehed: õhukambrid

    1. Veesisesed

    2. Ujulehed

  3. Ontogeneetilised eritüübid

    1. Idulehed

    2. Esilehed

    3. Järglehed

  4. Asukohapõhiused eritüübid

    1. Alalehed

    2. Pärislehed

    3. Kõrglehed



Lehe muudendid


  1. Köitraod

  2. Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest

  3. Püünislehed



Erilehisus


    1. Heterofüllia

    2. Anisofüllia

Yüklə 39,73 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə