maTematika
1
maswavleblis
profesiuli standarti
maTematika
(sabazo da saSualo safexuri)
2008 weli
(pirveli redaqcia)
maTematika
3
sabazo an/da saSualo safexuris maTematikis maswavleblis
profesiuli unar-Cvevebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
ricxvebis adekvaturad gamoyeneba sxvadasxva aspeqtSi. ricxviT sistemebs Soris
kavSirebis gamosaxva sxvadasxva xerxiT, poziciuri sistemebis gamoyeneba, ricxve-
bis klasifikacia;
namdvil da kompleqsur ricxvebze moqmedebebis Sesruleba. ricxvebze moqmedebe-
bis Tvisebebis gamoyeneba, maT Soris kavSirebis dasabuTeba da maTi gamoyeneba;
raodenobebis Sefasebisa da Sedarebis sxvadasxva xerxis gamoyeneba. ricxviTi ga-
mosaxulebis mniSvnelobis Sefaseba sxvadasxva xerxiT;
zomis sxvadasxva erTeulis erTmaneTTan dakavSireba da maTi gamoyeneba (maT So-
ris realur viTarebaSi);
ricxvebis Tvisebebis, ricxvis gamosaxvis poziciuri sistemebis da ricxvebTan
dakavSirebuli zogierTi algoriTmis gamoyeneba sainformacio teqnologiebTan
dakavSirebuli problemebis gadaWrisas.
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
ricxviTi mimdevrobebis, mwkrivebisa da funqciaTa Tvisebebis gamoyeneba praqti-
kuli saqmianobidan an mecnierebis sxvadasxva dargidan gamomdinare problemebis
gadaWrisas;
gantolebaTa da utolobaTa sistemebis amoxsna da maTi gamoyeneba problemebis
gadaWrisas;
diskretuli maTematikis meTodebis gamoyeneba problemebis gadaWrisas.
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
veqtorebze moqmedebebis Sesruleba da veqtorebis gamoyeneba geometriuli da
sabunebismetyvelo problemebis gadaWrisas;
geometriuli figurebis (maT Soris brunviT miRebuli sxeulebis) amocnoba, maTi
saxeobebis Sedareba da klasificireba. geometriul figuraTa warmodgenisa da
maT Sesaxeb debulebaTa formulirebis xerxebis gamoyeneba;
figurebisa da maTi elementebis zomebis dadgena da Sefaseba sxvadasxva xerxiT da
maTi gamoyeneba praqtikuli problemebis gadasaWrelad;
zogierTi araevkliduri geometriis Tvisebebis Camoyalibeba da maTsa da evkli-
dur geometrias Soris gansxvavebis aRwera. sferuli geometriis Tvisebebis ga-
moyeneba obieqtTa zomebis da maT Soris manZilebis dasadgenad;
geometriuli gardaqmnebis Tvisebebis Camoyalibeba da maTi gamoyeneba geome-
triuli da praqtikuli problemebis gadaWrisas;
simravlis (“wertilTa geometriuli adgilis”) cnebis gamoyeneba geometriuli
obieqtebis gamosaxvisas da maTi Tvisebebis aRsawerad;
sivrciT figurasa da mis kveTebs/gegmilebs Soris kavSirebis dadgena. sivrciTi
maswavleblis profesiuli standarti
4
figuris kveTebisa da gegmilebis gamoyeneba am figuris Sesaswavlad;
deduqciuri/induqciuri msjelobis gamoyeneba geometriul debulebaTa dasamt-
kiceblad.
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
monacemTa mowesrigebisa da warmodgenis xerxebis adekvaturad gamoyeneba dasmu-
li amocanis amosaxsnelad. monacemTa warmodgenis xerxebis interpretireba;
monacemTa mopovebis xerxebis adekvaturad SerCeva da maTi gamoyeneba dasmuli
amocanis gadasaWrelad;
monacemTa analizi ricxviTi da grafikuli meTodebis gamoyenebiT, Sedegebis
interpretireba da daskvnebis Camoyalibeba;
albaTuri modelebisa da albaTobis Tvisebebis aRwera, maTi gamoyeneba SemTxve-
viTi movlenebis aRwerisas.
sabazo an/da saSualo safexuris maTematikis maswavleblis
profesiuli codna
algebra da analizis sawyisebi
simravle. simravleebs Soris mimarTebebi. moqmedebebi simravleebze.
qvesimravle, ori simravlis toloba, carieli simravle. elementaruli
operaciebi simravleebze: simravleTa gaerTianeba, TanakveTa, sxvaoba, sim-
ravlis damateba. simravleTa dekartuli namravli. ekvivalentobis da da-
lagebis binaruli mimarTebebi simravleze.
gamonaTqvamebi da operaciebi gamonaTqvamebze. dasabuTebis xerxebi.
logikuri operaciebi gamonaTqvamebze: uaryofa, koniunqcia, dizi unqcia, implika-
cia. maT WeSmaritul mniSvnelobaTa cxrili. gamonaTqvamTa tolfasobis Semowmeba
WeSmaritul mniSvnelobaTa cxrilis saSualebiT. zogadmarTebuli gamonaTqvame-
bi, logikuri gamomdinareoba; damtkicebis cneba; gamonaTqvamTa Tavsebadi da ara-
Tavsebadi erTobliobebi, gamonaTqvamis konversiuli (mopirdapire), inversiuli
(Sebrunebuli) da kontrapoziciuri gamonaTqvamebi. kontrapoziciis kanoni, maTe-
matikuri debulebebis dasabuTebis meTodebi: deduqcia, sawinaaRmdegos daSveba,
kontrmagaliTis ageba da maTematikuri induqcia. universalobis da arsebobis
kvantorebi.
asaxva. asaxvis grafiki. asaxvaTa umartivesi klasifikacia.
asaxvis gansazRvris are. asaxvis mniSvnelobaTa simravle. asaxvis SezRudva gan-
sazRvris aris qvesimravleze. asaxvis grafiki, simravlis saxe da wina saxe asaxvis
mimarT, asaxvaTa kompozicia, asaxvaTa tipebi: ineqcia, sureqcia, bieqcia, asaxvis
Seqcevadoba;
maTematika
5
mTeli ricxvebi. martivi da Sedgenili ricxvebi. gamyofi da jeradi.
ariTmetikuli moqmedebebi mTel ricxvebze, naturaluri ricxvis daSla martiv
mamravlebad. daSlis erTaderToba (ariTmetikis ZiriTadi Teorema), ramdenime
mTeli ricxvis udidesi saerTo gamyofisa da umciresi saerTo jeradis povna.
evklides algoriTmi, gayofadobis niSnebi da maTi kavSiri poziciur sistemasTan,
naSTi. naSTTa ariTmetika (jami da namravli);
racionaluri ricxvebi.
racionaluri ricxvebis warmodgena wiladebisa da aTwiladebis saxiT. racio-
naluri ricxvebis Sedareba da ariTmetikuli moqmedebebi racionalur ricxvebze.
ricxviTi gamosaxulebebi, moqmedebaTa Tanmimdevroba ricxviT gamosaxulebebSi,
ariTmetikul moqmedebaTa Tvisebebi;
iracionaluri ricxvebi. namdvili ricxvebi.
namdvil ricxvTa simravle. namdvili ricxvebis Sedareba da maTze ariTmetiku-
li moqmedebebi, iracionaluri ricxvis cneba. iracionaluri ricxvis magaliTebi,
araTanazomadi monakveTebi, iracionaluri ricxvis aTobiTi miaxloeba, ricxviTi
utolobebi da maTi Tvisebebi;
ricxvis Caweris poziciuri sistema. ricxvis gamosaxva sxvadasxva poziciur si-
stemaSi. erT poziciur sistemaSi gamosaxuli ricxvis gamosaxva meore poziciur
sistemaSi;
ricxviTi RerZi. ricxviTi Sualedebi, namdvili ricxvis gamosaxva ricxviT RerZ-
ze. wertilis koordinati, ricxviTi Sualedebi;
ricxvis moduli, modulis ZiriTadi Tvisebebi da misi geometriuli azri
;
proporcia.
proporciis Tvisebebi, proporciis ucnobi wevris povna, ricxvis dayofa moce-
muli SefardebiT, sidideebs Soris pirdapirproporciuli da ukuproporciuli
damoki debuleba, ramdenime ricxvis saSualo ariTmetikuli, saSualo geometriuli
da saSualo harmoniuli;
ricxvis procenti da nawili, ricxvis procentisa da nawilis povna. ricxvis povna
misi procentiT an nawiliT, ricxvis Cawera procentis saxiT;
xarisxi, xarisxi naturaluri, mTeli da racionaluri maCvenebliT, namravlis,
fardobisa da xarisxis axarisxeba. tolfuZiani xarisxebis namravli da Sefarde-
ba;
n-uri xarisxis fesvi, ariTmetikuli fesvi, ariTmetikuli fesvis Tvisebebi;
mravalwevrebi.
mravalwevrebis Sekreba, gamokleba, gamravleba, gayofa. bezus Teorema. evklides
algoriTmi, mravalwevris mamravlebad daSla. Semoklebuli gamravlebis formu-
lebi. niutonis binomi;
algebruli gamosaxuleba, moqmedebebi gamosaxulebebze. gamosaxulebis gardaqmna
da misi ricxviTi mniSvnelobis gamoTvla;
ricxvis logariTmi, ZiriTadi logariTmuli igiveoba. logariTmis Tvisebebi. na-
maswavleblis profesiuli standarti
6
turaluri logariTmi;
marTkuTxa koordinatTa sistema sibrtyeze da sivrceSi, wertilis koordinate-
bi. namdvil ricxvTa wyvilis (sameulis) gamosaxva sakoordinato sibrtyeze da
sivrceSi;
funqcia. funqciis grafiki.
funqciis gansazRvris are. funqciis mniSvnelobaTa simravle. funqciis zrda-
doba, klebadoba, luwoba, kentoba, perioduloba. rTuli funqcia (funqciaTa
kompozicia), Seqceuli funqcia. kavSiri funqciis Tvisebebsa da misi grafikis
Tvisebebs Soris, funqciis mniSvnelobis gamoTvla argumentis mocemuli mniSvne
lobisaTvis. funqciis mocema cxrilis, formulisa da grafikis saSualebiT, ele-
mentaruli funqciebi: mravalwevrebi, wiladwrfivi da raciona luri, xarisxovani,
maCvenebliani, logariTmuli, trigonometriuli, Seqceuli trigonometriuli –
maTi Tvisebebi da grafikebi;
kuTxis zoma, kuTxis gradusuli da radianuli zoma. kavSiri kuTxis radianul da
gradusul zomebs Soris;
trigonometriuli funqciebi: sinusi, kosinusi, tangensi da kotangensi.
Seqceuli trigonometriuli funqciebi, sinusis, kosinusis da tangensis mniSvne-
lobebi 0,
π
,
/ 2
π
,
/ 3
π
,
/ 4
π
,
/ 6
π
argumentebisaTvis da maTi jeradi argumen-
tebisaTvis.
trigonometriuli funqciebis perioduloba. umciresi periodis moZebna. trigo-
nometriuli funqciebis luwoba da kentoba.
ZiriTadi damokidebulebebi erTi da igive argumentis trigono metriul funq-
ciebs Soris. dayvanis formulebi. algebruli opera ciebi trigonometriul fun-
qciebze;
gantoleba, utolobebi, gantolebaTa da utolobaTa sistemebi.
wrfivi, kvadratuli, racionaluri, maCvenebliani, logariTmuli, iracionaluri,
trigonometriuli, modulis Semcveli gantolebebi da utolobebi. ori cvladis
Semcvel wrfiv da kvadratul ganto lebaTa sistemebi.
tolfasi gantolebebi da gantolebaTa sistemebi. parametris Semcv eli gantole-
bebi da gantolebaTa sistemebi.
wrfiv orucnobian utolobaTa sistema, mis amonaxsnTa simravlis gamosaxva sako-
ordinato sibrtyeze. wrfivi daprogramebis amocana (geometriuli amoxsna);
problemebis gadaWra gantolebisa da gantolebaTa sistemis gamoyenebiT.
teqsturi amocanebis amoxsna gantolebisa da gantolebaTa sistemis gamoyenebiT.
problemis adekvaturi modelis Sedgena gantolebis an gantolebaTa sistemis ga-
moyenebiT;
ricxviTi mimdevrobebi, mimdevrobis
n-uri wevris formulis mixedviT mimde-
vrobis wevrebis povna.
ariTmetikuli progresia: ariTmetikuli progresiis
n-uri wevrisa da pirveli n
wevris jamis gamosaTvleli formulebi.
maTematika
7
geometriuli progresia: geometriuli progresiis
n-uri wevrisa da pirveli n
wevris jamis gamosaTvleli formulebi.
mimdevrobis mocemis rekurentuli xerxi. fibonaCis mimdevroba.
ricxviTi mimdevrobis krebadoba. krebad mimdevrobaTa ariTmetikuli Tvisebebi.
usasrulod mcire da usasrulod didi mimdevrobebi.
mimdevrobis saxeebi: monotonuri, zrdadi, klebadi, stacionaruli.
Teorema zrdadi (klebadi), zemodan (qvemodan) SemosazRvruli mimdev robis kreba-
dobis Sesaxeb. neperis ricxvi.
usasrulod klebadi geometriuli progresiis krebadoba (jamis gamosaTvleli
formula).
funqciis zRvari. funqciis uwyvetoba.
funqciis zRvari wertilSi. wertilSi funqciis zRvris ariTmetikuli Tvisebebi,
funqciis uwyvetoba wertilSi. uwyveti funqciis cneba. ZiriTad ele mentarul
funqciaTa uwyvetoba, segmentze gansazRvrul uwyvet funqciaTa globaluri Tvi-
sebebi: bolcano-koSis Teorema Sualeduri mniSvnelobis Sesaxeb; vaierStrasis
Teorema maqsimaluri da minimaluri mniSvnelobebis miRwevadobis Sesaxeb;
funqciis warmoebuli.
funqciis warmoebuli wertilSi. misi geometriuli da fizikuri Sinaarsi.
ariTmetikuli operaciebi funqciebze da warmoebuli. funqciaTa kompoziciis
warmoebuli.
Seqceuli funqciis warmoebuli, elementarul funqciaTa warmoebulebi.
warmoebadi funqciis grafikis, wertilSi mxebi wrfis gantoleba. fermas Teorema;
funqciis gamokvleva warmoebulis gamoyenebiT.
funqciis monotonurobis Sualedebis dadgena.
funqciis gamokvleva lokalur eqstremumze. segmentze gansazRvruli warmoebadi
funqciis udidesi da umciresi mniSvnelobis moZebna.
funqciis asimptotebis moZebna.
funqciis grafikis sqematuri gamosaxva marTkuTxa sakoordinato sistemaSi;
integreba.
funqciis pirveladi da ganusazRvreli integrali. ZiriTad elemen tarul funq-
ciaTa ganusazRvreli integralebi.
rimanis gansazRvruli integrali. misi geometriuli Sinaarsi.
rimanis gansazRvruli integralis ZiriTadi Tvisebebi: wrfivoba, adiciuroba, na-
wilobiTi integreba, cvladis gardaqmna gansazRvrul integralSi.
niuton-laibnicis formula.
mrudwiruli trapeciis farTobis gamoTvla gansazRvruli integralis gamoyenebiT.
maswavleblis profesiuli standarti
8
warmoebulisa da integralis fizikuri Sinaarsi (magaliTad: siCqare, gavlili man-
Zili, simZlavre, muSaoba).
kompleqsuri ricxvebi.
kompleqsuri ricxvebis Caweris algebruli da trigonometriuli formebi. kom-
pleqsuri ricxvebis geometriuli interpretacia. komp leqsuri ricxvis moduli,
argumenti. kompleqsuri ricxvis SeuR lebuli ricxvi. ariTmetikuli moqmedebebi
kompleqsur ricxvebze da maTi geometriuli interpretacia.
kvadratuli samwevris kompleqsuri fesvebi, algebris ZiriTadi Teorema. vietis
Teorema
n-uri xarisxis mraval wev rebisaTvis, kompleqsuri ricxvis naturaluri
xarisxi (muavris formula).
n
-uri xarisxis fesvi kompleqsuri ricxvidan.
kombinatorikis elementebi.
gadanacvlebaTa, jufTebaTa da wyobaTa raodenobebis gamosaTvleli formulebi.
binomuri koeficientebis Tvisebebi, paskalis samkuTxedi.
grafebi.
ZiriTadi cnebebi grafTa Teoriidan: wvero, wibo, rkali, maryuJi, mosazRvre
wveroebi da wiboebi, wibos da wveros incidenturoba, marSruti, cikli, orienti-
rebuli da araorientirebuli grafebi, xe, wveros indeqsi, marSrutis sigrZe.
grafebis mocemis xerxebi: incidenturobis da mosazRvreobis cxri lebiT, siiT.
grafebis izomorfuloba. grafis eileris maxasiaTebeli.
grafis unikursaluroba, bmuli grafis unikursalurobis aucilebeli da sakma-
risi niSani.
geometria
ZiriTadi geometriuli obieqtebi da cnebebi.
wertili, wrfe. sxivi, monakveTi, texili.
manZili or wertils Soris. monakveTis sigrZe, texilis sigrZe. manZilis Tviseba
(samkuTxedis utoloba).
kuTxe, kuTxis gradusuli zoma, marTi, maxvili, blagvi da gaSli li kuTxeebi.
kuTxis biseqtrisa. misi Tviseba.
monakveTis SuamarTobi. monakveTis SuamarTobis Tviseba.
mosazRvre da vertikaluri kuTxeebi. mosazRvre kuTxeebis jami. vertikaluri
kuTxeebis toloba;
wrfeebis urTierTganlageba. wrfeTa paraleluroba. ori wrfis mesameTi gadak-
veTisas miRebuli kuTxeebi.
ori paraleluri wrfis mesameTi gadakveTisas miRebuli kuTxeebis Tvisebebi.
maTematika
9
wrfeTa paralelurobis niSnebi.
kuTxe or wrfes Soris. wrfeTa marTobuloba. marTobi, daxrili da gegmili. man-
Zili wertilidan wrfemde;
mravalkuTxedi. amozneqili mravalkuTxedi
gverdi, wvero, kuTxe, diagonali, perimetri, amozneqili figuris gansazRvreba,
amozneqili mravalkuTxedis kuTxeebis jami;
samkuTxedi
samkuTxedis gverdi, kuTxe, wvero, mediana, biseqtrisa, simaRle da maTi Tvisebebi.
samkuTxedebi: marTkuTxa, maxvilkuTxa, blagvkuTxa, tolferda, tolgverda da
maTi Tvisebebi.
samkuTxedis kuTxeebis jami. samkuTxedis gare kuTxis Tviseba. samkuTxedis Sua-
xazis Tvisebebi.
samkuTxedebis tolobis niSnebi. samkuTxedebis msgavsebis niSnebi. msgavsi sam-
kuTxedebis perimetrebisa da farTobebis Sefardeba
sinusebisa da kosinusebis Teoremebi. samkuTxedis amoxsna.
Semoxazuli da Caxazuli wrewiri. marTkuTxa samkuTxedze Semoxazuli wrewiris
Tviseba. samkuTxedSi Caxazuli da samkuTxedze Semoxazuli wrewirebis radiuse-
bis gamosaTvleli formulebi;
marTkuTxa samkuTxedi.
marTkuTxa samkuTxedebis tolobis niSnebi.
piTagoras Teorema.
trigonometriuli Tanafardobebi marTkuTxa samkuTxedis kuTxeebsa da gverdebs
Soris.
Tanafardobebi hipotenuzaze daSvebul simaRles, kaTetebs, hipotenuzaze kaTe-
tebis gegmilebsa da hipotenuzas Soris.
proporciebi geometriaSi.
Talesis Teorema.
monakveTis dayofa mocemuli proporciiT.
oqros kveTa, monakveTTa ariTmetikuli saSualo, geometriuli saSualo da har-
moniuli saSualo.
paralelogrami.
paralelogramis gverdebis, kuTxeebisa da diagonalebis Tvisebebi.
paralelogramobis niSnebi.
rombis diagonalebis Tvisebebi, marTkuTxedis diagonalebis toloba. marT-
kuTxedis simetriis RerZe bi, kvadrati da misi Tvisebebi.
maswavleblis profesiuli standarti
10
trapecia.
misi elementebi. trapeciis Suaxazis Tviseba.
tolferda trapeciis Tvisebebi.
wrewiri da wre.
centri, radiusi, diametri, qorda, rkali, seqtori, segmenti, mxebi.
rkalis gradusuli da radianuli zoma.
ricxvi
π
, wrewirisa da wrewiris rkalis sigrZis gamosaTvleli formulebi.
centruli da Caxazuli kuTxeebi da maTi Tvisebebi.
wrewiris mxebis Tviseba.
urTierTgadamkveTi qordebis Tvisebebi. qordis marTobuli diametris Tviseba,
wrewirisadmi erTi wertilidan gavlebuli mxebisa da mkveTis Tvisebebi;
wesieri mravalkuTxedebi.
wesier mravalkuTxedebSi Caxazuli da maTze Semoxazuli wrewirebi
damokidebuleba wesieri mravalkuTxedis gverdsa da Caxazuli da masze Semoxazu-
li wrewirebis radiusebs Soris.
brtyeli figuris farTobi.
brtyeli figuris farTobi da misi Tvisebebi.
kvadratis, marTkuTxedis, samkuTxedis, paralelogramis, rombis, trapeciis da
wesieri mravalkuTxedis farTobTa gamosaTvleli formulebi.
wriuli seqtorisa da wris farTobis gamosaTvleli formulebi;
ZiriTadi geometriuli agebebi fargliTa da saxazaviT.
samkuTxedis ageba misi elementebis (magaliTad: mocemuli gverdebis) mixedviT.
mocemuli kuTxis toli kuTxis ageba.
kuTxis biseqtrisis ageba.
monakveTis SuamarTobis ageba.
mocemul wertilze mocemuli wrfis marTobuli wrfis gavleba.
mocemul wertilze mocemuli wrfis paraleluri wrfis gavleba.
monakveTis gayofa mocemuli SefardebiT;
geometriuli gardaqmnebi.
RerZuli da centruli simetriebi, mobruneba, homoTetia, paraleluri gadatana.
maTi gamosaxva koordinatebSi. msgavsebis gardaqmna. geometriuli gardaqmnebis
kompoziciebi;
maTematika
11
wertili, wrfe da sibrtye sivrceSi.
gadamkveTi, paraleluri da acdenili wrfeebi. wrfeTa paralelu robis niSani.
kuTxe acdenil wrfeebs Soris.
manZili acdenil wrfeebs Soris, wrfisa da sibrtyis marTobulobis niSani.
wrfisa da sibrtyis paralelurobis niSani.
kuTxe wrfesa da sibrtyes Soris. orwaxnaga kuTxe. orwaxnaga kuTxis zoma. kuTxe
sibrtyeebs Soris.
sibrtyeTa paralelurobis niSani.
ori sibrtyis marTobulobis niSani.
marTobi da daxrili. manZili wertilidan sibrtyemde. sami marTobis Teorema.
paraleluri dagegmileba sibrtyeze.
kavSiri brtyeli figuris farTobsa da am figuris sibrtyeze gegmilis farTobs
Soris;
mravalwaxnaga.
wvero, wibo, waxnagi. kavSiri maT raodenobebs Soris (eileris Teorema).
wesieri mravalwaxnagebi (platoniseuli sxeulebi);
prizma.
prizmis fuZe, gverdiTi waxnagi, gverdiTi wibo, simaRle, diagonali.
prizmis kerZo saxeebi (marTi prizma, wesieri prizma, marTi parale lepipedi, marT-
kuTxa paralelepipedi, kubi);
piramida.
piramidis wvero, gverdiTi wibo, fuZe, gverdiTi waxnagi, simaRle.
wesieri piramida. apoTema. wakveTili piramida;
brunviTi sxeulebi.
cilindri. misi elementebi. cilindris RerZuli kveTa.
konusi, misi elementebi. konusis RerZuli kveTa. wakveTili konusi.
birTvi, sfero. maTi elementebi. birTvis kveTa sibrtyiT. sferos mxebi sibrtye.
wrfis garSemo mravalkuTxedis brunvis Sedegad miRebuli figurebi;
sxeulis moculoba da zedapiris farTobi.
sivrciTi sxeulis moculoba da misi Tvisebebi, kubis, paralelepipedis, prizmis
gverdiTi da sruli zedapiris far Tobebisa da moculobebis gamoTvla.
piramidis, cilindris, konusis, wakveTili piramidis da wakveTili konusis gver-
diTi da sruli zedapiris farTobTa da moculobaTa gamoTvla.
birTvis zedapiris farTobisa da moculobis gamosaTvleli formu lebi;
maswavleblis profesiuli standarti
12
kubis, marTkuTxa paralelepipedis, marTi prizmis, piramidis, cilindris da ko-
nusis Slilebi da kveTebi.
am sxeulebis aRdgena maTi Slilebis saSualebiT, am sxeulebis kveTebis ageba;
geometriuli gardaqmnebi sivrceSi.
RerZuli da centruli simetriebi. simetria sibrtyis mimarT. parale luri gada-
tana. homoTetia. mobruneba wrfis mimarT. msgavsebis gardaqmna.
geometriuli gardaqmnebis (RerZuli da centruli simetria, simetria sibrtyis
mimarT, paraleluri gadatana, homoTetia) gamosaxva koordinatebSi.
kubis, paralelepipedis, wesieri prizmis, wesieri piramidis, konusis, sferos da
birTvis simetriebi;
veqtorebi.
veqtorebi da maTze gansazRvruli operaciebi: Sekreba, skalarze gamravleba.
veqtorTa skalaruli da veqtoruli gamravleba, maTi ZiriTadi Tvisebebi.
kolinearuli da komplanaruli veqtorebi. veqtorebisa da veqtorebze moqmedebe-
bis gamosaxva koordinatebSi. veqtoris gaSla sakoordinato ortebis mimarT;
analizuri geometriis elementebi sibrtyeze.
or wertils Soris manZilis gamosaxva dekartul koordinatebSi. monakveTis gayo-
fa mocemuli proporciiT.
wrfis gantoleba zogadi saxiT. or wertilze gamavali wrfis gantoleba.
sakuTxo koeficienti (daxriloba). kuTxe or wrfes Soris. wrfeTa paraleluro-
bis da marTobulobis pirobebi.
manZili wertilidan wrfemde.
elifsi, hiperbola da parabola. maTi kanonikuri gantolebebi. fokusebi, naxe-
varRerZebi, eqscentrisiteti, direqtrisa;
analizuri geometriis elementebi sivrceSi.
or wertils Soris manZilis gamosaxva dekartul koordinatebSi. monakveTis gayo-
fa mocemuli proporciiT.
wrfis gantoleba sivrceSi. or wertilze gamavali wrfis gantoleba.
sibrtyis zogadi saxis gantoleba sivrceSi. kuTxe or sibrtyes So ris. ori si-
brtyis paralelurobis da marTobulobis pirobebi. wrfisa da sibrtyis paral-
elurobisa da marTobulobis pirobebi.
manZili wertilidan sibrtyemde.
elementaruli warmodgenebi araevkliduri geometriebis Sesaxeb.
elifsuri geometriis riman-klainis modeli (geometria sferoze).
hiperboluri (lobaCevskis) geometriis puankares modeli (fsevdo sferoze an wre-
ze), paraboluri (evkliduri), elifsuri (geometria sferoze) da hiper boluri
maTematika
13
(geometria wreze).
geometriebis zogierTi ganmasxvavebeli elementaruli niSani (mag. samkuTxedis
Siga kuTxeebis jami, mocemuli wrfis gareT mdebare wertilze mocemuli wrfis
paraleluri wrfis gavlebis SesaZlebloba, marTkuTxedis cnebis arseboba, sake-
ris oTxkuTxedis zeda kuTxeebis klasifikacia);
zomis erTeulebi.
sigrZis, farTobis, moculobis, masis, drois, siCqaris erTeulebi.
monacemTa analizi, albaToba da statistika
monacemTa warmodgena.
sia, cxrili, piqtograma.
diagrama: wertilovani, xazovani, svetovani, wriuli, foTlebiani Reroebis msgav-
si diagrama, histograma, poligoni, ogiva, dagrovil fardobiT sixSireTa dia-
grama.
monacemTa maxasiaTebleblebi.
centraluri tendenciis sazomebi (saSualo, mediana, moda). monacemTa gafantu-
lobis sazomebi (gabnevis diapazoni, saSualo kvadratuli gadaxra).
sixSireTa ganawileba; dagrovili sixSire; dagrovili fardobiTi sixSire; monacem-
Ta poziciis maxasiaTebeli – rangi.
dawyvilebuli monacemebi, gafantulobis diagrama, korelacia, umci res kvadrat-
Ta meTodi;
albaToba.
elementaruli xdomilobaTa sivrce; xdomiloba; operaciebi xdomilo bebze.
araTavsebadi xdomilobebi, albaTobis klasikuri gansazRvreba. albaTobis ga-
moTvla kombinato rikis gamoyenebiT.
xdomilobaTa jamis albaTobis gamoTvla. pirobiTi albaToba. ori xdomilobis
namravlis albaToba. damoukidebeli xdomilobebi.
sruli albaTobis formula, baiesis formula.
diskretuli SemTxveviTi sidide da misi ganawilebis funqcia. diskre tuli SemTx-
veviTi sididis ricxviTi maxasiaTeblebi: maTematikuri lodini, dispersia.
ganmeorebiTi cdebi. binomuri ganawileba. geometriuli albaToba;
maswavleblis profesiuli standarti
14
swavlebis meTodebi
sabazo an/da saSualo safexuris maTematikis maswavlebels SeuZlia mos-
wavleze da Sedegze orientirebul saswavlo procesis dagegmva:
standartis moTxovnebis gaTvaliswinebiT saswavlo masalis SerCeva da sagakveTi-
lo miznebis gansazRvra gamoTvlebis, modelirebis, msjeloba-dasabuTebis, komu-
nikaciisa da problemebis gadaWris unar-Cvevebis gansaviTareblad; dasaxuli miz-
nebis Sesabamisi, sxvadasxva tipisa da sirTulis davalebebis SerCeva an Sedgena;
standartis moTxovnebis gaTvaliswinebiT moklevadiani sagakveTilo miznebis
gansazRvra gamoTvlebis, modelirebis, msjeloba-dasabuTebis, komunikaciisa da
problemebis gadaWris unar-Cvevebis gansaviTareblad; dasaxuli miznebis Sesabami-
si, gasxvavebuli sirTulis savarjiSoebis SerCeva an Sedgena;
grZelvadiani saswavlo procesis dagegmva gamoTvlebis, modelirebis, msjeloba-
dasabuTebisa da komunikaciis unar-Cvevebis gansaviTareblad: standartis moT-
xovnebis gaTvaliswinebiT grZelvadiani miznebis gansazRvra, am miznebis Sesabami-
si davalebebis SerCeva Tu Sedgena, mosalodneli produqtis (magaliTad: maTe-
matikuri modelis, gamoTvlebis Sedegis, Teoremis damtkicebis, saprezentacio
masalis) Sinaarsisa da miznebis rukis Sedgena, romelSic aisaxeba produqtis Seq-
mnisaTvis saWiro maTematikuri procedurebis floba: problemis gansazRvra, misi
Camoyalibeba maTematikur enaze, Sesabamisi modelis Sedgena, saWiro monacemebis
gansazRvra da mopoveba, modelis gamoyenebiT problemis gadaWra, modelis Sefa-
seba da misi koreqcia Sefasebis Sedegebis gaTvaliswinebiT; am rukaze dafuZnebiT
Sualeduri da moklevadiani miznebis gansazRvra da maTi Sesabamisi gansxvavebuli
tipisa da sirTulis savarjiSoebis SerCeva an Sedgena, romlebic moswavleebs
etapobrivad moamzadebs dasaxuli miznis gansaxorcieleblad;
standartis moTxovnebis Sesabamisi jgufuri samuSaos dagegmva (mag.: proeqti,
aqtivoba informaciul-sakomunikacio teqnologiebis gamoyenebiT, interdiscip-
linuri aqtivobebi/proeqtebi): miznebis gansazRvra, sxva disciplinebTan dakav-
Sireba, miznebis Sesabamisi davalebis SerCeva, monawileTa raodenobisa da maTi
funqciebis gansazRvra, ganxorcielebis etapebis, gzebisa da saSualebebis gansaz-
Rvra;
moswavlis motivaciis asamaRleblad iseTi davalebebis gansazRvra, Seqmna da ga-
moyeneba, romlebic Seesabameba moswavlis mimdinare moTxovnilebas da saswavlo
masalas da romlebic aviTarebs moswavlis kritikuli da analitikuri azrovnebis
unars;
iseTi aqtivobebis dagegmva, romlebic warmoaCens teqnologiebis (kalkulatori,
eleqtronuli cxrilebi, maTematikuri paketebi, grafikuli programebi) gamoyene-
bis dadebiT mxareebs da maT rols problemebis gadaWraSi;
iseTi aqtivobebis dagegmva, romlebic warmoaCens maTematikis rols warmatebuli
samsaxurebrivi karieris warmarTvaSi;
magaliTebis SerCeva maTematikuri codnisa da unarebis gamosayeneblad (maT So-
ris realur viTarebasTan dakavSirebuli magaliTebis).
maTematika
15
Sedegze da moswavleze orientirebuli saswavlo procesis warmarTva:
axali cnebebis, obieqtebisa da procedurebis Semotanisas moswavlis arsebuli
codnis gansazRvra. axali cnebebis, obieqtebisa da procedurebis Semotanisas
logikuri Tanmimdevrobis dacva. swavlebis procesis Tanmimdevrulad warmarTva
ise, rom moswavle efeqturad axerxebdes ukve arsebuli codnis gamoyenebas kom-
pleqsur viTarebaSi;
sxvadasxva saxis aqtivobisa da swavlebis formis gamoyeneba moswav lis saswav-
lo procesSi CarTvis mizniT. amasTanave, moswavleTa damokidebulebebis mraval-
ferovnebis gaTvaliswineba;
kavSiris damyareba maTematikis sxvadasxva mimarTulebas Soris, agreTve, maTema-
tikasa da sxva disciplinebs Soris;
maTematikisa da sxva saswavlo disciplinebis integracia ise, rom moswavles ga-
nuviTardes saWiro unarebi, raTa man warmatebiT gaarTvas Tavi im maTematikur
amocanebs, romlebic dakavSirebulia am integraciasTan;
saswavlo masalis gadacemisas Sesaferisi strategiisa da teqnikis (mag.: kanonzo-
mierebis amocnoba, vizualuri warmodgena, formula) gamoyeneba.
SekiTxvebis dasmis startegiis gamoyeneba, raTa daexmaros moswavles argumente-
bis warmodgenasa da debulebis dasabuTebaSi.
saswavlo procesSi damxmare masalis (mag.: TvalsaCinoebebis, teqno logiebis) Ser-
Ceva da efeqturad gamoyeneba, moswavlis mier damxmare masalis gamoyenebisaTvis
xelSewyoba;
sazogadoebis ganviTarebaSi maTematikis rolis warmoCenisas sxvadasxva resursis
SerCeva;
saswavlo masalaSi mocemuli maTematikuri koncefciebisa da ideebis evoluciuri
da istoriuli ganviTarebis gacnoba moswavleTaTvis.
Sefasebis mravalferovani meTodebis gamoyeneba Sedegze da
moswavleze orientirebuli saswavlo procesis uzrunvelsayofad:
ganmaviTarebeli Sefasebis gamoyeneba moswavleTa Sedegebis gaumjobesebis miz-
niT: moswavlis kompetenciis Semowmeba codnis aTvisebis samive doneze (I. proce-
duris wvdoma; II. proceduraSi gavarjiSeba; III. proceduris daufleba), konkretu-
li problemebisa da maTi warmomSobi mizezebis gamovlena da saTanado aqtivobe-
bis dagegmva am problemebis aRmosafxvrelad;
ganmsazRvreli Sefasebis gamoyeneba codnis aTvisebis mesame fazaSi;
saswavlo miznebisa da Sefasebis strategiebis urTierTSeTanxmeba: miznebis
Sesabamisi Sefasebis kriteriumebis da xerxebis SerCeva/SemuSaveba, kompleqsuri
davalebebis Sesafaseblad saTanado kriteriumebis sqemebis (rubrikebis) Semu-
Saveba da TiToeulis wonis gansazRvra dasaxuli prioritetuli miznebis gaTva-
liswinebiT;
Sefasebis warmoeba moswavleTa mravalmxrivi ganviTarebis uzrunvelsayofad:
saswavlo procesSi mravalferovani kriteriumebis SerCeva-SemuSaveba (Semoqmede-
biToba, TanamSromlobis unari, organizebuloba da sxva);
maswavleblis profesiuli standarti
16
moswavlis mier daSvebul Secdomebsa da masalis araswor/arasrul yofil gaazre-
baSi kanonzomierebebis aRmoCena. koreqciis Sesatanad Sesaferisi procedurebis
gamoyeneba da saswavlo procesis adekvaturi modifikacia;
moswavlis faqtobrivi codnisa da maRali donis saazrovno kompetenciebis Sesa-
faseblad adekvaturi xerxebis Seqmna da gamoyeneba.
Dostları ilə paylaş: |